Kuidas saate seniste ettevalmistustega rahule jääda, kuidas töö on sujunud?

Ettevalmistustega saab igati rahule jääda. Kõige suurem abi on olnud inimestest ja partneritest, kes aitavad seda pidu korraldada. Oleme ju koos seda pidu kolm ja pool aastat loonud, erinevaid etappe edukalt läbinud, miljoni detailiga tegelenud ning nüüd on hea meel tõdeda, et pidu on juba täitsa ukse ees ja me oleme valmis.

Millistest varasematest õppetundidest on enim kasu olnud?

Nagu mainitud, koosneb pidu tõesti miljonist väikesest detailist ja kokkuvõttes nende detailide kallal töötamine teebki kogu ürituse paremaks. Sel aastal pöörame rohkem tähelepanu paremini korraldatud liiklusele, esinejate majutusele ning arvestame rohkem kontserdipaikade rahvamahutusega, näiteks andsime lauljatele laulukaare all rohkem ruumi. Muidugi on meie prioriteediks turvalisus ja esmaabi kättesaadavus.

Oluline märksõna on informatsiooni liikumine. Soovime, et kõigi osaliste jaoks oleks pidustused võimalikult nauditavad, seega pöörame tähelepanu võimalikele ilmamuutustele. Ettevalmistus algab kodust ja indiviidist endast, palume kõigil kaasa võtta õige rõivastus, vihmakeebid, kasvõi kummikud. Mida mõnusam on inimese olemine, seda vahvam kogemus jääb kogu üritusest. Põhjaliku ettevalmistusega tagame vähem tööd kõigile partneritele Päästeametis ja meditsiinitelkides.

Kust tulevad peamised tähelepanekud-tagasiside, mille põhjal detaile täpsustatakse või parandusi sisse viiakse?

Tagasisidet kogume väga laiapõhjaliselt. Meil on väga palju toimkondi, kes toovad pärast pidu meieni tagasiside nii partneritelt, osalejatelt, publikult kui neilt endilt. Tagasiside analüüsime läbi, võtame sellest olulisemad asjad ja samm-sammult parandame võimalikke aspekte.

Inimeste jaoks on kõige olulisem transpordivõrgu toimimine. Teist korda järjest on Tallinna linn meie jaoks oluline partner, kes toetab linna transpordivõrgustiku muutmisega inimeste liikumist. Samuti on liiklusinfo Tallinna linna infokanalitest selgemalt kättesaadav. Soovime suunata inimesi kasutama ühistransporti, mis viib inimesed mugavalt peole ja hiljem kodu poole tagasi. Loomulikult on väga palju rahvast ikkagi liikvel ja liiklus on sellevõrra aeglasem, seega on loodud paremad võimalused liiklemiseks ilma autota.

Kui me räägime miljonist detailist, mis laulu- ja tantsupeo sujuvaks toimimiseks tuleb ära teha, siis kuidas tunnete, kas enamus neist on juba tehtud või põhipingutus on veel ees?

Suurt pilti vaadates on suurem osa ikkagi tehtud. Igal toimkonnal on nimekiri ülesandeid ja ajagraafik ees. Praeguseks hetkeks ei ole kõik asjad valmis, näiteks lauluväljaku lava ehitatakse praegu üles, aga meil on juba teada võimalikud probleemid, mida seekord saame teistmoodi teha. Meil on kõik sammud ära kaardistatud ja korraldatud. Viimased asjad jõuvad teostusfaasi paari päeva jooksul.

Ka pressikonverentsil sai mainitud, et suurpidustustel osaleb üle 45 000 esineja. Kuidas olete rahul sellise osalusega ning mis seab osalejate arvule piiri?

Esinejate mõttes on teatud piirid loomulikult ees, üks teema on väljakud või kontserdipaigad, aga teisalt piirab ka koolide majutuspiir osalejate arvu. Üldlaulupeo osalejate suurusjärk on nüüd viimastel kordadel üpriski samal tasemel olnud ja see on sobinud väga hästi.

Muidugi on sel aastal palju juttu piletimüügist ja piletite järelturust, sest laulu- ja tantsupeo vastu on olnud ootamatult suur huvi. Kuidas on see mõjutanud teie tegevust ja planeerimist?

Piletimüügi vastu oli tõesti ootamatult suur huvi. Esimest korda ajaloos müüdi laulupeopiletid 24 tunniga läbi ja tantsupeopiletid jaanuari jooksul. Muidugi ei saa me takistada inimestel oma piletit edasi müüa, see on ka selline omavahelise usalduse ja kokkuleppe küsimus. Kindlasti saame neid protsesse uurida, mida korraldajana saab teistmoodi teha. Eks see oli meile kõigile uus olukord.

Järelmüügis esineb kindlasti üksikuid näiteid kõrgetest hindadest, aga neid juhtumeid kiputakse võimendama. Tegelikult ei moodusta järelturg nii suurt osa kogu piletimüügist. Kindlasti teeme järgmiseks peoks soovitusi ka.

Ja mis on soovitus neile, kes ei pääse seekord vaatama või ei saa Tallinnasse sõita?

Meie hea partner, Eesti Rahvusringhääling, kannab pidu üle mitmes kanalis. Me oleme palju mõelnud sellele, et nii laulu- kui tantsupidu oleks ka telekast vaadates nauditav. Samuti on vahvaid näiteid omaalgatusest, kus inimesed on erinevates linnades rentinud LED-ekraaniga treileri ning vaatavad koos hoovis või avalikus ruumis pidusid. Kindlasti saab avalikest üritustest võtta osa linnaruumis ning ka kodus vaadates on laulu- ja tantsupidu väga vahva.

Räägime ka suurpidustuste teemast "Iseoma", mida tähendab see koondnimetus teie jaoks?

Minu jaoks on see meie kultuuri, keele- ja tantsurikkuse sümbol. See hõlmab meie eestlust, iseoma tehtut ja hoitut, kõike, mis on meile kallis ja armas. Me hoiame oma pisikest maatükki ja väikest rahvast, me hoiame kokku. Meie olemegi miljon sammu, miljon nooti, miljon inimest. Me kõik oleme üks iseoma.

Kuidas on õnnestunud neid samu väärtusi rakendada ka suurpeo korraldamises, kõigi detailide kokkutoomises?

Pärast peonimetuse avalikustamist on "iseoma" hakatud mitmel viisil ja palju rohkem ühiskonnas kasutama. Seda on tore näha, et erinevate valdkondade esindajad on selle kasutusele võtnud. Sellel on meie jaoks alati tohutu väärtus, kui peo nimi hakkab oma elu elama ja seda püüame me ise samamoodi saavutada, viies seda sisu lauljatele ja tantsijatele läbi õppematerjalide.

Olulise väärtusena olete välja toonud ka keskkonnahoiu. Eelmisest korrast on juba kogemus korduvkasutatavate nõudega. Kas sel korral on veel mingeid arenguid, mida keskkonnahoiu seisukohast ette võtsite?

Sel korral pöörame tähelepanu eelmiste arengute säilitamisele. Toona astusime korduvkasutatavate nõude ja põhjaliku jäätmemajandusega ikkagi kolossaalse sammu, mida pole varem nii suures mahus mitte kunagi ette võetud. Me võtsime toona suure riski ja see õnnestus. Seekord soovime seda õnnestumist hoida ja lihvida. Suures pildis läksime eelmine kord juba maksimumini välja.

Uuriksin samuti isiklike emotsioonide kohta. Kuidas tunne on, kui suur osa tööst on juba selja taga, aga otsustav nädal on nüüd alguse saanud?

Ma tundsin juunikuu alguses kontoris seda, et pidu hakkab lähedale jõudma. Siis tuli see ärevus sisse, praegu ootamegi juba kontserte ja etendusi, kõik ümberringi toimetavad usinasti. Meil on nii palju toimkondi ja igaühel on oma roll ja tegevused. Nüüd jääb ainult oodata paar päeva ja kohtume juba tantsumustrite, muusika ja laulude juures.

Millisena tajute laulu- ja tantsupeo rolli ühiskonnas laiemalt?

Laulu- ja tantsupeol on ikkagi tohutult suur roll meie kui eestlaste minapildi jaoks. Kui me vaatame teinekord kultuuri- või riigiasutuste kodulehekülge, siis kindlasti on seal pilt laulu- või tantsupeo kontserdist. Me tunneme ise selle üle uhkust, selline suursündmus näitab, kui oluline see meile on. Peame igal pool aru saama, et laulu- ja tantsupidu on meie kultuuriline nurgakivi, see pakub meile ainulaadse väärtuse. Leian, et ilma selleta oleksime me päris tühjad või meil puuduks see identiteedipisik, mida me säilitame, hoiame, kaitseme.

Tahan rõhutada, kuidas see traditsioon saab alguse umbes 1500 inimesest, meie kollekviitijuhtidest, ilma kelleta seda laulu- ja tantsupidu ei sünniks. Nad on kõige olulisemad, sest ilma nendeta ei oleks kollektiive. Juhendajaid ja õpetajaid tuleb hoida, maksta neile olulist tasu, anda sotsiaalsed garantiid. Suur huvi piletimüügi vastu näitab seda, kui oluline on eesti rahvale laulu- ja tantsupeo traditsioon. Oluline on, et meie enda põhisuund on paigas, et seda traditsiooni hoida.

Mulle väga meeldis, et te kasutasite laulu- ja tantsupeo traditsiooni kirjeldamiseks väljendit "nurgakivi". Kas laulupeo traditsioon on viimaste aastakümnete jooksul muutunud või on selgemini jäänud muutuvates aegades pidepunktiks?

Pikemas mõttes on see muidugi pikem ja filosoofiline küsimus, sest ühiskond muutub tegelikult väga kiiresti. Meedia- ja internetiajastu ning paarikümne aasta jooksul toimunud hüppeline areng on muutnud ka noorte käitumist-psühholoogiat.

Laulu- ja tantsupeo traditsioon on ikkagi heal järjel. Ohukohad on olemas, aga tihti neid nähaksegi põlvkondade vahetumisel. Silma tuleb tõsiselt peal hoida juhendajate järelkasvul, et meil oleks piisavalt koori- ja tantsujuhte, sest nagu ütlesin, ilma nendeta ei saa pidu sündida. Viimase 30 aasta jooksul on noorte vaateväli nii tohutult avardunud ja maailm on lahti. Ühiskonnatunnetus on aja jooksul muutunud, aga laulu- ja tantsupeol on selles endiselt oluline koht.

Väärtusküsimus on muidugi õhus ja eks see kõigub, peamiselt muidugi seetõttu kui palju infot me tarbime. sest meediat on nii palju ja me tarbime seda nii kiiresti. Laulu- ja tantsupidu võimaldavad hoida seda fookust olulistel rahvuslikel traditsioonidel ja on sideks eestlaste vahel.

Rääkides laiemalt üleilmsest eestlusest, siis sel aastal on tantsupeol eraldi liigina esindatud väliseesti rühmad, milliseks väljundiks on laulu- ja tantsupidu väliseestlastele?

Jah, varem on väliseesti rühmad esinenud liikide sees, aga seekord toodi nad lavastuslikult eraldi välja. See on väga tore mõte, et neile eraldi tähelepanu pöörata.

Tunnetuslikus mõttes on eestlaste jaoks kogukond alati oluline olnud. Väliseestlased väärtustavad kooskäimist ja tantsimist väga, see pakub neile sidet üksteise ja Eestiga, samuti säilivad kogukonnad. Maailma piirid lähevad aina laiemaks ja inimesed muutuvad, uued põlvkonnad kasvavad peale. See on väga tore, kui eestlased käivad koos teises riigis ja tulevad uuesti tantsupeole, kus iganes nad ka ei ela.

Viimasel ajal on poliitikas olnud juttu sellest, et aina suurem osakaal Eesti elanikest ei tunne end ühiskonna liikmena. Kas näete selle olukorra parandamisel rolli ka laulu- ja tantsupeol, mis võiks mõjuda inimesi liitvana ja pakkuda ühist hingamist?

Kogukonnatunde tekitab laias plaanis ikkagi kollektiivis osalemine. Sa pead ise osalema, laulma, tantsima või musitseerima, niisama kogukonnatunne ei teki. Laulu- ja tantsupidu pole ühiskondlik ravija, see toimub kümne aasta jooksul mõned päevad. Sellega ei pöörata ühiskondlikke protsesse ümber. Ühiskonda kuulumiseks tuleb osaleda.

Loomulikult on laulu- ja tantsupidu väga oluline. Tekib laiem vaimne sõnum, et me oleme kõik üks, kui laulame ja tantsime koos, aga laulu- ja tantsupidu ei muuda igapäevast elu või poliitikat. Selleks tuleb vaeva näha igapäevaselt omavalitsustes ja kogukondades.

Viimase küsimusena uuriks, et kuidas väljenduvad meie laulu- ja tantsupeod rahvusvahelisel areenil? Mis mulje me maailmas jätame?

Rahvusvaheliselt väljendab see väga tugevalt, et kultuur on meile auasi. Me hoiame koos lätlaste ja leedukatega UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud traditsiooni ja see mõjub iga kord ka välismaalastele võimsalt ja muljetavaldavalt. See on meie au ja uhkus, et juba 155 aastat tagasi sündinud traditsioon on kasvanud ja saanud osaks meist.