Põlvamaa kuraator Nele Risttee selgitas, et piirkonna tuletoomisel sooviti esile tõsta väikseid kultuurikohti ja hingelt suuri kultuurivedureid rahvamajades ja teistes kultuuripaikades.

Põlvamaa tuleteekonnal üllatasid vaatajaid treeningbatuutidel hüppavad rahvatantsijad Krootuse külakeskuses ning esinejad Viluste Kooli hoovis. Õhtul tantsisid Kanepi rahvatantsurühmad. Päevastel sündmustel olid kohal ka laste- ja mudilaskoosseisud ning lasteaiarühmad. Õhtuks jõudis tuli Taevaparki.

Põlvamaa tuletulemine kulges ligikaudu 200 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 13 peatust eri paigus üle maakonna. Tuld kandsid edasi teiste seas mootorratas külgkorviga, muruniiduk, Suzuki Caddy, retro Gaz-buss ja Villis. Tuletoomisest võttis osa ligikaudu 800 inimest.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist.