"Väga uhke tunne on! Kunagi kui me alustasime, siis meil oligi selline eesmärk, et oleks sada hiiu kandle mängijat. Nüüd me oleme poolel teel sinna," rõõmustas Veisson.

Eriti hea meel on Veissonil selle üle, et hiiu kannel on taas Vormsil populaarseks saanud. Muusik rääkis, et kuigi hiiu kannel ehk talharpa oli kunagi Vormsil kõige populaarsem pill, langes see 19. sajandi lõpus põlu alla – pillid korjati kokku ja põletati ära. Nüüd on Vormsil toimunud hiiu kandle taassünd. "Siin tuleb tänada Liisa Koemetsa ja Helle Suurlahti, kes on Vormsi koolis õpetanud. Tundub, et pool Vormsit on kohale tulnud," muigas ta. "Oleme selle üle väga õnnelikud."

Teder kinnitas, et hiiu kannel on ka ülejäänud Eestis elujõuline pill. "Eestlased teavad juba, mis on hiiu kannel, talharpa. Kui seda täiesti suvaliselt inimeselt küsida, siis ta vist juba teab praegu."