Rahvamuusikapeo kava ja koosseis oli kirev ja häälekas ning lava taga mahtusid kõik sõbralikult koos toimetama.

"Kui ma ei eksi, siis kandled on kõige suurem liik üldse sellel pillipeol, kokku 170, aga kõik on erinevad, on väikekandled ja rahvakandled. Iga kannel on omamoodi kõlaga," ütles kandlemänija Kaisa-Mari.

Lisaks traditsioonilistele torupillidele, lõõtspillidele, viiulitele ja kanneldele astus tänavusel peol esmakordselt omaette liigina üles kolm uut pilli.

"Meil on esimest korda oma liigina peol karmoškad, mandoliinid ja hiiu kandled. Teine suur uusi asi on, et meil on esimest korda ka ühine algusnumber ja ühine lõpunumber, " ütles rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap.

Uued pilliliigid on leidnud tee pillimängijate südamesse

"Karmoška mängijaid on sellel aastal rahvamuusikapeole tulnud 97. Karmoška on saanud omaseks, sest sellega on võimalik kõike mängida, võib-olla ka sellest see armastus karmoška vastu," ütles karmoškade liigijuht Evelin Leima.

Esmakordselt omaette pilliliigina kõlanud mandoliiniorkestris mängiti 130-l pillil. Et sõrmed jõuaksid kontserdil kiireid käike teha, mängisid Näppepildurid Tapa muusika- ja kunstikoolist lava taga sõrmi soojaks.

"Mandoliinimuusika on särav, lõbus, lõunamaiselt ärgas, aga põhjamaiselt karge," ütles mandoliinide liigijuht Tanel Sakrits.

"Mina olen mänginud mandoliini ligi kolm aastat. See on väga lahe pill, mulle meeldib seda mängida. Natuke närv on peal. Kõige rohkem teeb hirmu just see rahvas ja kui valesti läheb midagi. Üks lugu on hästi kiire ja seal peavad näpud hästi kiiresti käima," ütles mandoliinimängija Keron.

Kõrvuti harjutasid mängu ka lõõtspillirühma kõige vanem ja kõige noorem mängija.