Vabaduse väljakule ehitatud laval käib tihe proov. Üks pilliliik lõpetab, teine on valmis kohe peale minema. Kunstilise juhi Helin Pihlapi sõnul on koordineerimist palju, kuid töö on sujunud kenasti. "Koostegemise rõõm on ikkagi pingest üle. Juba eelproovidest alates on tehtud ettevalmistusi ja kõik on positiivse laenguga kohale tulnud," leidis ta.

Pilliliike on kokku seitse, uusi nendest kolm. Pihlapi jaoks on uued liigid igati õigel kohal. "Tõepoolest, sel aastal on meil kolm uut pilliliiki – karmoškad, mandoliinid ja hiiu kandled. Esimesed kaks on varem olnud koondorkestri koosseisus, kuid hiiu kandled on rahvamuusikapeol esimest korda. Pidustuste "iseoma" temaatika laieneb uutele liikidele hästi, sest nad on kõik omasuguse kauni kõlaga ning igal pillil on tugev kogukond."

Lemmikpilliliiki Pihlap nimetada ei oska. "Kõiki on imeline kuulata. See ongi kaunis, et kõik liigid moodustavad kontserdina mitmenäolise terviku, mis kõlab iseomana kokku. Kui mängivad mandoliinid, siis nende särav kõla tundub parim, aga hiiu kandled on täiesti teistsuguse repertuaari ja harmooniaga. See liik, mis parajasti mängib, ongi lemmik."

Kuigi rahvamuusikapeo traditsioon pole nii vana kui laulu- ja tantsupeol, on sellel juba oluline koht suurpidustuste traditsioonis. "Rahvamuusikapidu seob ürituse ilusti kokku ja on sobivaks puutepunktiks tantsu- ja laulupeo vahel. See on suurepärane võimalus esitleda meie rahvamuusikuid, pille ja talletatud pärimust," kinnitas Pihlap.

Muusikutel on pillid hääles ja meel rõõmus

Rahvamuusikud on näinud mitmeid kuid proovides kõvasti vaeva, et täna oskustele viimast lihvi anda: "Pillilaagrid on toimunud vähemalt kord kuus, laululaagreid samuti tihti," selgitab rahvamuusikaga lapsest saati tegelenud muusikaõpetaja Kaja Kraav, kes osaleb korraga rahvamuusikapeol ja laulupeol.

Pärast nii pikka harjutamist on esinejatel ka juba närv väiksem, palad on selged ja rõõmus elevus täidab hinge. "Suurem närv oli kindlasti harjutamisel ja ülevaatustel, tung esinema pääseda on ju kõigil koosseisudel väga suur. Tänaseks on ainult puhas rõõm," kiitis Kraav. Ka teised muusikud tunnevad suurt rõõmu, et saab olla osa suurest koosseisust.

Järelkasvuga muret pole

Pärimusmuusikaga tegelevat järelkasvu tuleb jõudsalt peale. "Ma olen ka õpetaja väikeses maakoolis, kus 90 lapsest 30 on rahvamuusikud. Muidugi on tase erinev ja mängitakse erinevaid pille, aga huvilisi kasvab aina juurde," kiitis noori Kaja Kraav. Helin Pihlapi jaoks on positiivne nähtus ka vanemate inimeste kasvav huvi. "Aina rohkem on neid täiskasvanuid, kes võtavad hiljem pilli kätte ja hakkavad harjutama. Seda on eriti tore näha. Rahvamuusika sobib kõikidele vanustele."

Selles on neil tõesti õigus, sest rahvamuusikapeol esinevad inimesed igas vanuses, kõige noorem 7-aastane ja vanem 81.