Hiiu kannel köidab Koemets-Bastidat eestkätt seetõttu, et ei ole väga palju inimesi, kes seda pilli mängiksid. "Teiseks, et see on nii omanäoline, eriline ja kapriisne," muigas kandlemängija.

"Hiiu kandlel on neli keelt ja need keeled on tehtud hobusesabajõhvidest, mis tähendab seda, et need lähevad hästi kiiresti häälest ära. Hiiukanneldajate vahel on nali, mis kehtib natuke ka torupillimängijate kohta, et pool oma elu häälestame oma pilli ja teise poole mängime häälest ära pilliga," naeris Koemets-Bastida.

Pill, millel Koemets-Bastida mängib, on ta ise oma kätega valmistanud. "2018. aastal toimus Viljandis hiiu kandle ehitamise kursus. Ma ei olnud mitte kunagi puutööd teinud ega puutööriista käes hoidnud. Väga hull ei olnudki, aga vahepeal oli ikka hull ka, kui ikka peitliga sõrme sisse lõikasid. Nii et see pill on näinud nii higi, verd kui pisaraid. Aga võib-olla ta sellepärast ongi minu jaoks maailma kõige mõnusam pill," selgitas kandlemängija.

"Kõige tüütum osa oli see, kui kast hakkas juba valmis saama, siis oli vaja seda igalt poolt lihvida. Siis lihtsalt lihvisid ja lihvisid, läksid aina peenemate liivapaberite peale üle ja lõpuks märkasid, et, vau, isegi töötab see lihvimine. Aga muidu väga tore kogemus ja ka sellepärast, et nüüd ma tean, miks pillid nii palju maksavad, sest ma nägin, et seal taga on jõhker töö," rääkis Koemets-Bastida.

Kuu aja pärast osaleb Koemets-Bastida vabariigi pillimehe konkursil ja seda mitte esimest, vaid kolmandat korda. "See on äge! See on kõige lihtsam vastus küsimusele, miks ma seal käin. Minu jaoks ei olegi ta otseselt konkurss, vaid hästi tore koht, kus näha teisi muusikuid ja pillimehi, näha, mida teevad teiste pillide mängijad. Kuna see on soolomängijate konkurss, siis see on tore väljakutse panna ennast proovile soolomängijana," selgitas ta ja lisas, et konkursil on väga pingevaba olemine.

"Ma ei lähe sinna selle eesmärgiga, et ma tahan nüüd hullult võita. Muidugi oleks tore, aga see on teisejärguline," tõdes ta.

Kuigi konkurssi nimes on ära mainitud ainult pilli-mehed, siis on konkursil ikkagi pillinaisi. "Ei ole nii, et ainult mehed on ette nähtud osalema. Muidugi ma ei tea, kas see nimi vastab praegustele "standarditele", aga on nagu on. Võib-olla kui esimene naisvõitja tuleb, siis tuleb ka nime hakata muuta. Aga ma ei tea, kas vabariigi pillimängija paremini kõlab," nentis Koemets-Bastida.

Iga päev võistluseks Koemets-Bastida harjutada ei jõua, sest vahepeal tuleb ise pillitunde anda. "Aga eks see tundide andmine on ka mõnus koht, kus tehnilist poolt harjutada. Samas sellisel võistlusel sellist asja nagu "sooritus" nagu ei olegi. See on ikkagi pillimäng ja rahvamuusika, see peaks tulema eelkõige läbi rõõmu."

2025. aastal toimub rahvamuusikapidu, kus Koemets-Bastida on hiiu kandle liigi juht. "Minu ülesanne on siiamaani olnud panna kokku liigi repertuaar, otsida inimesed, kellega seda koos teha, hallata kõiki koosmängimisi, harjutamisi. Mul on enda kollektiiv ka, keda ma juhendan, nii et saan ennast ka juhendajana proovile panna," selgitas ta.

"Juba täiega harjutatakse. Selles mõttes on väga intensiivne aeg praegu. Kõik juba teavad, et tulevad ettemängud, milleks tuleb ka kindlasti valmistuda, et tuleks väga tore pidu, kus kõik oskavad kõike teha."