Traditsiooniliste torupillide, lõõtspillide, viiulite ja kannelde ja koondorkestri liigi kõrval kõlavad omaette liigina peol esmakordselt mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Neid pille iseloomustab suur populaarsus täiskasvanud harrastajate seas ning nende kaudu on paljud inimesed esimest korda pärimusmuusikaga tutvust teinud.

"Rahvamuusika võlu seisnebki selles, et kuigi meil on peo jaoks kokku lepitud kindlad raamid, saab igaüks lugudele lisada isikupärase mängustiili ja oma kõlavärvi. Nägime ettemängimistel väga loomingulisi ideid – näiteks kanneldel mängitud flöödisoolot või kuljuseid hobusega pulma sõitmisest rääkiva loo puhul," ütles rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap.

Rahvamuusikapeol on iga liigi repertuaaris mõni lauluga lugu ja tantsulugu, samuti astub igas liigis üles solist või ansambel, kes on selle ala tõeline meister ja kogukonna eestvedaja. Hiiu kannelde liigis on solistiks ansambel Puuluup, torupillide liigis Lauri Õunapuu, kannelde puhul Aivar ja Martin Arak, mandoliine esindavad nelja Eesti mandoliiniorkestri juhid: Ilmar Kald, Jaanus Põlder, Joosep Sang, Joonas Tuuling ning karmoškade solistiks on Piret Aus. Lisaks koondorkestri solist Maimu Jõgeda, viiulite solist ansambel Ruhnu saare lood ja laulud ning  lõõtsade solistid Martin Müller ja Asso Int.

Ühtlasi on tänavusel peol esmakordselt ühine ava- ja lõpunumber, kus astuvad üles kõik liigijuhid ja pillimängijad ning ka publikul on võimalus kogu peo ajal kaasa laulda ja tantsu lüüa. "Kindlasti leiab iga osaleja põnevat avastamist ja toredat äratundmist. Rahvamuusikapidu on koht, kus eri põlvkonnad musitseerivad koos, jagavad pärimust, õpivad üksteiselt ja loovad midagi, mis kõlab siin ja praegu, ent kannab edasi sajanditetaguseid juuri," rõhutas Pihlap.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap.