Operaatori sõnul on tantsupeo teleülekande puhul kõige olulisem kätte saada koreograafia ja tantsuplatsil loodud joonised. "Eks meie plaanid on paljuski lähtunud sellest, et saada kätte head joonised. Samuti on olulised emotsioonid ja detailid. Nende järgi on kaamerate asukohad paika pandud, et see kõik õnnestuks," selgitas Arro.

Teleülekande taga olevad inimesed istusid esimest korda maha umbes pool aastat tagasi. "Sellest staadiumist alates hakkab detailide paikasaamine," täpsustas Arro. "Kõige olulisem on kätte saada ilus tervik, et seda oleks televiisorist hea vaadata –  et see emotsioon jõuaks ka koju nendele inimestele, kes ei saa tulla koha peale või kes tahavad seda hiljem tagantjärele meenutada."

Selleks, et kõik plaanipäraselt läheks, on Arro sõnul tähtis roll korralikul ettevalmistamisel. "Kui on aega valmistuda ja on piisavalt kogemusega inimesi, kes oskavad ohte ette näha, saab need kõik ju elimineerida. See ongi põhiline võtmeküsimus," märkis ta.

Kõige rohkem võib tema sõnul ülekannet segada ilm. "Ühel aastal oli staadionikatlas nii tugev tuul, et näiteks kaamerakraanasid ei saanud kasutada," meenutas ta. "Neid lihtsalt ei olnud puhtfüüsiliselt võimalik püsti hoida."

Esinejate väike eputamine käib operaatori sõnul tantsupeo juurde. "Seda on televaatajal tegelikult tore vaadata, kui tantsitakse rõõmuga ja emotsioone näidatakse välja. /--/ See on hea terviku jaoks suurepärane, kui see tantsija heas mõttes kaameraga flirdib," selgitas ta.

Selleks, et kõik tantsuplatsil võetud kujundid kodudes näha oleks, on staadionile viidud tõstukid. "Meie kõige kõrgem tõstuk on 41 meetri kõrgune. Ja kui arvestada seda, et staadion on natukene lohus, siis me oleme pea 50 meetri kõrgusel, et ilusaid joonised kätte saada," avaldas Arro.

Operaator nentis, et kuigi otseülekandega kaasneb teatav pinge, on selleks kindlasti ka oma võlu. "Hea kaader on nagu ilus maal, kus on kõik paigas ja seda lugu jutustatakse," märkis ta.