Mari Kalkuni loomingut kuuleb sel noortepeol nii laulu- kui tantsupeol. Tema lugu "Sata-Sata!" tuleb laulupeol ettekandele lastekoori esituses, tantsupeol tantsivad Maido Saare seatud tantsu "Elotähti" C-noorte segarühmad. Kalkuni sõnul on see ainus lugu, mis on kavas mõlemal peol ning moodustab seetõttu laulu- ja tantsupeo vahele justkui silla. "Ühel hetkel sain teada, et "Sata-sata!" on valitud laulupeole, kohe selle järel selgus, et see on valitud ka tantsupeole, see oli eriti rõõmustav," sõnas Kalkun. "Elotähti" tantsu näeb Kalkun täna proovis esimest korda.

"Sata-sata!" sündis autori kodustuudios Võrumaal äikesetormi ajal. "Lugu sündis parimal viisil -- ühe inspiratsiooni hooga algusest lõpuni," sõnas Kalkun. Ta on enda sõnul väga õnnelik, et lugu laulavad lastekoorid. "Mulle on alati meeldinud lastekooride kõla. Nende hääl on naturaalne, kõla pole liiga palju detailideni lihvitud," nentis ta. Eelmisel noorte laulupeol kõlas Kalkuni lugu "Om laul". Laulupeol on ka muusik ise kooli ajal alati osalenud, sel peol ootab ta huviga oma tütre esinemist. "Saab olema väga ülev tunne näha oma last laulukaare all," sõnas Kalkun. Laulja ja muusiku tütar laulab Rõuge mudilaskooris.

Tantsupeol esineb Kalkun koos paljude teiste muusikutega. Tantsupeo orkestri solistina on ta esinenud ka varem ning sellest kogemusest on tema sõnul alles jäänud väga helged mälestused. "Massikoreograafia kannab endas tohutut jõudu. Kui lava peal seista ning näha, kuidas nii palju inimesi suudab sünkroonis liikuda, tekib ülev tunne," sõnas ta.

Kui eelmisel tantsupeol sai lugu "Upa-Upa Ubinakõnõ" tehtud tellimuse peale, siis seekord valmis üks lugu koostöös ning teine oli juba enne pidu tervikuna valmis. Lisaks "Sata-satale!" on tantsupeol 1.–2. klassi ja pererühmade kavas ka Liina Eero "Laulumängu" tants, mille muusikalise seade on teinud Mari Kalkun koostöös Karoliina Kreintaali ja Arno Tammega. "Karoliina ja Arno mõtlesid põhituumiku lauludest, mina andsin lauludele oma hääle ning aitasin ka teksti poolega," sõnas Kalkun. Näiteks kasutas ta ühes "Laulumängu" tantsus "Miterjonilind" Meelika Hainsoo võrupärast tekstiversiooni.

Tantsijatega mängimine on Kalkuni sõnul tohutu vastutus. "Kõike tuleb väga täpselt mängida, orkester on selles osas väga tubli," sõnas ta. Täpsus on tantsijatega esinedes oluline, sest tantsijate liikumised on arvestatud väga täpselt muusika järgi. "Iga takt peab olema õiges kohas, metronoomi järgi õiges tempos mängitud," nentis ta. Laulu- ja tantsupidu on Kalkuni arvates suur ettevõtmine, mille taga on tohutu meeskond igal rindel. Meeleolukas on näidata pidusid just teisest kultuuriruumist tulijatele. "Eriti äge on vaadata, kui tuleb keegi täiesti teisest kultuurist, nad on siis tõesti peost väga vaimustuses. Eelmine kord käis laulupidu vaatamas minu üks soome tuttav, ta oli tohutult vaimustuses ning imestas, miks neil sellist traditsiooni pole," sõnas Kalkun.

Tantsijatele mängimise kogemust on Kalkuni sõnul palju, sest pärimusmuusikat õppides on tantsuks mängimine väga oluline. "Iga pärimusmuusik peab oskama seda mingil määral teha," sõnas Kalkun. "Just hiljuti nägin, kuidas Tartu tantsijad olid minu lauludele teinud väga ägedad seaded. Sealt on näha, et tegelikult saab iga laulu järgi tantsida," sõnas ta. Muusiku sõnul on igas laulus olemas sisemine rütm.