Tantsupeol kirjeldustõlke meeskonna komplekteerija ja korraldaja Piret Ausi sõnul on tantsupeol kohal kaks tõlke paari: tõlk ning nägemispuudega konsultant. Ausi sõnul on oluline kaasata kirjeldustõlkes vaegnägijaid endid, et teha tõlge kõikidele võimalikult arusaadavaks. "Meie nägijatena ei tea, kuidas tekst nendele sobib, seetõttu teeme tõlke valmis ning anname siis konsultandile," sõnas Aus.

Ta meenutas üht tekstilist parandust "Tuljaku" tantsus: "Meie tõlkes oli lause, et mehed lasevad naised maha. Selle peale küsis konsultant kohe, mitu laipa on," meenutas Aus. Inimesed on erinevad ning oluline on tema sõnul teha tekst täpseks, et ei tekiks arusaamatusi.

Peonädalal töötavad kirjeldustõlgid Kalevi staadioni ääres olevates soojakutes. Etenduse ajal eetrisse minnes on nad aga helikindlates kabiinides. "Tõlkekabiinis, kus töö eetri ajal käima läheb, on nähtavus 180 kraadi ning see on helikindel, et mikrofoni ei tuleks väljaku pealt originaalheli," sõnas Aus.

Kirjeldustõlkes on Ausi hinnangul oluline tajuda piire, et tekstimahtu poleks liiga palju. Vahepeal peab olema vaikus, sest iga tantsusammu kirjeldada pole tema sõnul vaja. "Pime inimene peab saama ka oma ajus pilti genereerida, ühendades originaalmuusika teksti ja meie poolt antud kirjeldustõlke," sõnas Aus.

Kokku tuleb kontrolletendusele ligikaudu 100 nägemispuudega inimest koos saatjatega. Nende jaoks on tellitud 100 tõlkeklappi ning 40 taktiilset joonist, mis peo lõpul korraldajatele tagasi antakse.

Ausi sõnul on kirjeldustõlkes olemas oma reeglistik, mis jõudis Eestisse kümne aasta eest Soomest. "2013. aastal algasid TÜVKA-s esimesed kirjeldustõlke koolitused. Hiljem on BFM-i ja Silvi Sarapuu koostöös toimunud koolitustel kümne aasta jooksul välja õpetatud ligi 40 inimest," sõnas Aus.

Hiljem saavad tõlkijad tema sõnul spetsialiseeruda näiteks filmi- või teatritõlkele. Paraku ei tegele kõik koolituse läbinud inimesed kirjeldustõlkega, mistõttu on Eestis tõlkijaid Ausi hinnangul vähe.

Tantsupeo etenduse tõlke jaoks hakati eeltööd tegema juba pool aastat tagasi. "Esimest korda saime õppevideod kätte pool aastat tagasi. Kõige alguses registreerisime tantsu meeleolu, muusika ning sammud," rääkis Aus.

Tekkivad mustrid saadakse tema sõnul kätte aga alles peonädalal tantsuplatsil. "Nii et me oleme esmaspäevast saati tantsijatega koos proovis, higistame, rõõmustame ja kurvastame nendega koos," nentis Aus.

Laupäeval kantakse kirjeldustõlget üle ka telepildis. Kuigi üldiselt on eetriks eraldi valmistatud, võib tantsupeol juhtuda ka üllatusi. "Näiteks 2019. aasta suure üldpeo ajal palus üks noormees oma tantsupartneri kätt. Meie olime arvestanud ühe telepildiga, kuid see muutus järsku. Peame sellistel juhtudel kiiresti reageerima, sest telepilti näeme alles kohapeal," nentis Aus

Tõlkekonsultant Jakob Rosina sõnul üritatakse tõlkes leida hea kesktee, et lisaks liikumise kirjeldamisele oleks tekstis ka emotsiooni. "Proovime teksti nii jälgida, et see oleks kõigile arusaadav. Kuna inimesi on erinevaid, siis oleme ka meeskonnasiseselt üritanud luua sõnastikku, kuidas asjadest rääkida," sõnas Rosin.

Oluline on jätta kuulajate kujutlusvõimes ruumi, sest materjali on palju: lisaks tõlkele kuulevad vaegnägijad muusikat ja lauluteksti. "Ei ole nii, et hakkame rääkima, kui tants algab, ning lõpetame vuristamise siis, kui viimased platsilt lahkuvad," naeris Rosin.

Kirjeldustõlke valmistamine on Rosina sõnul korralik tööprotsess. Tiimi kõige lühemad päevad on tema hinnangul 12 tundi. "Hommikul kaheksast tullakse platsile, õhtul sama hilja minnakse koju ning seal läheb töö edasi. Õhtul filmime ka klippe, mis tuleb kodus üle vaadata ning nendele hilisööni tekste mõelda," nentis Rosin. Lisaks tekstidele tuleb teha montaaž, sest reedese peaproovi ajal valmistutakse paralleelselt laupäevaseks tele-ettekandeks.

ETV teeb 1. juulil algusega kell 18.45 tantsupeo etendusest otseülekande, kus pakutakse soovijatele kirjeldustõlget. Selleks tuleb ülekande ajal sisse lülitada vaegnägijate helikanal. Lisaks läheb laulupidu viipekeele tõlgiga eetrisse 2. juulil kell 14 ETV2-s.