Kadri Tiisi sõnul algab jooniste tutvustamise protsess kevadel. Alguses on õpetajatel mustritest küllaltki keeruline aru saada. Kui vanasti tuldi päev varem staadionile kokku ning näidati tantsujuhtidele kohapeal suuri käsitsi tehtud kavandeid, siis nüüd saab jooniseid digitaliseerida. "Toona pandi lavastaja puldi alla pesupulkadega üles suured plakatid," rääkis Tiis. Liikuvaid jooniseid veel paraku teha ei saa. "See oleks suur samm edasi, sest ükski joonis pole staatiline. Liikuvate jooniste pealt näeksime, kuidas kombinatsioonid läbi tantsu muutuvad," leidis Tiis.

Tantsupeo lavastaja töö algab mustrite analüüsimisest. Kõigepealt tuleb mõelda, millist kujundit platsile tekitada tahetakse. Siis tuleb mõelda sellele, kas mustrit on vaja näiteks selleks, et lavastuses oleks purjeka kuju või võimendab see tantsu sisulist kohta. "Mustrid on kooskõlas nii üksiku tantsu kui ka terviklavastusega," rõhutas ta. Mustriloomes kasutatakse sümmeetrilisi, aga ka etnograafiast pärit kujundeid. "Näiteks 2014. aastal tegime meeskonnaga eraldi kohtumise Anu Rauaga, et saada aru, mida kujundid tähendavad. Läbi nende tähenduste saame tantsu sõnumit võimendada," sõnas Tiis.

Enne väljakule minemist tuleb teha korralikult eeltööd. Kui see on tehtud, siis võivad juba tantsu enda originaaljoonised Tiisi sõnul olla sellised, et joonised moodustuvad väljakul justkui iseenesest. Lisaks tuleb mõelda sellele, et joonis töötaks mõlemale poolele. "Kui läänetribüün näeb karu, siis idatribüün näeb lihtsalt midagi ümmargust," nentis Tiis.

Tiisi sõnul peab mustrite tegemiseks oskama matemaatikat. "Väga oluline on, et saaksid enne läbi arvutada, kas teatud arvu rühmadega saad üldse seda liikumist teha," rõhutas Tiis. Jooniste tegemisel peab tema sõnul kindlasti teadma valemeid, alates ringi pindalast kuni Pythagorase teoreemini, mis on eriti oluline diagonaalide tegemisel. "Selleks, et peonädalal mitte hätta jääda, pead matemaatiliselt läbi arvutama, kui palju liikumisega jõuavad tantsijad punktist A punkti B," rõhutas ta.

Tiisi sõnul on tantsijatel platsil abiks oma salakeel. "Meil on tegelikult väljakul maas abiks numbrimärgid," sõnas ta. Lisaks suurtele numbrimärkidele on platsil ka kahemeetrised knopkad, mis aitavad rühmadel joonduda. Juhuslikkust jooniste planeerimisel Tiisi sõnul olla ei saa. "See on hästi suur vastutus, sest keegi ei taha, et tantsija peaks platsil ootama. Selleks pannakse proovides kindlad kellaajad, millest üle minna ei tohi," rõhutas ta.

Inimliku eksimuse tõttu võivad vahel plaanid ka ebaõnnestuda. Seepärast valmistatakse Tiisi sõnul alati ette mitu erinevat plaani. Kui eksitakse arvutustega, siis aitab meeskonna arutelu ning aja maha võtt. Tiis nendib, et tantsijad on ise tohutult tublid, mõtlevad kaasa ja tahavad lahendust. "Näiteks kord ma tõesti tegin meeste tantsupeol Rakveres valearvestuse. Tantsijad märkasid, et olen hädas ning platsilt tuli minu juurde üks mees, kes pakkus end kohe appi. Ta oli helitehnik ning pakkus, et saaks helipala pikendada, et tantsijad jõuaksid ühe liikumise lõpuni teha," sõnas Tiis.