Rasmus Puur sõnas, et laulupeo korraldamine on tasakaalu leidmine. "Ta on traditsioon ja rituaalne tegevus, aga samas me mingit värskust ootame sealt ka," selgitas ta ja lisas, et ka jaanipäeva ja jõulude puhul me tahame, et need oleksid enam-vähem ühesugused. "Suuri muutusi me seal ei oota, pigem on see, kuidas seda traditsiooni jälle läbi elada või elusana tunda."

"See tähendab, et sinna tuleb minna sisse, selle traditsiooni jaoks tuleb aega võtta, see läbi tunnetada ja läbi elada. Lihtsalt hoogtöö korras seda muuta pole mingit mõtet, sest me kaotamine mingi juurika," nentis ta ja lisas, et samas tuleb kogu aeg mõelda, kuidas seda teha enda jaoks värskeks. "Seda tulebki kaaluda."

"Murdekeele ning nende otsingute ja leidude kaudu me jõudsime ikkagi sellesama vanani või meie enda juurteni, see on kõik seotud, kes me tänapäeval oleme ja kuhu me välja jõuame," mainis Puur ja lisas, et eestlase kõige suurem rõõm on ikkagi sissepoole. "Selles kohe kajastub teatav pühalikkus. Väljapoole tunne on üks, aga see sees, mis hoiab meid läbi kahe päeva ja selle vihma, on midagi sügavamat."