"Ma olen väga üllatunud, sest minu arust on kõik kooriliigid väga värske kõlaga ja nooruslikud, see näitab, et meie koorijuhid teevad väga head tööd," ütles ta ja lisas, et laulupidu algabki lauljast ja koorijuhist, kes selle kõik ette valmistab. "Probleem on pigem selles, et meil jääb koorijuhte väheks, meil on vaja neid juurde saada."

"Ma väga loodan, et mõni noor, kes võttis osa laulupeost, hakkab mõtlema, et äkki ma ka saan kunagi sinna ja läheb seda õppima, just nii, nagu Rasmus Puur," mainis ta ja lisas, et tänavuses kavas oli kõike parajalt. "A capella't võib olla rohkem, aga kava oli kuidagi balansis, oli noort ja uusi värskeid lugusid, oli ka väga parasjagu meie klassikat ja heas mõttes klassikat, Mart Saart, Tormist ja Ernesaksa."

Tema sõnul peabki laulupeo kava olema tasakaalus, sest muidu ei saa uusi põlvkondi peale kasvatada. "Eestis on olnud nii palju häid heliloojaid ja neid on ka väga palju juurde tulnud, see on rõõm, et meil on head uut koorimuusikat, aga me peame ka vana meeles pidama, sest seal on nii palju veel kaevata, mida veel kavva võtta."

Surva sõnul ei ole me ilma keeleta mingi rahvas. "Me pole ka mingi rahvas ilma oma kultuurita, seega see on väga oluline, et me teeme selle esile ja näitame, kui rikas on ühe väikese rahva keel, ma arvan, et see on selle peo märk."

"Ma soovin kogu Eesti rahvale seda, et me mõistaksime, millist tööd teevad meie koori- ja tantsujuhid, kui poleks neid, ei oleks ka seda pidu, sest see, et meie seal juhatame, on üks asi, see on alles lõppfaas, sest see, mida tehakse väikestes Eesti külades ja kogukondades, et me suudaksime hoida seal oma rahva kultuuri, see on tähtis," rõhutas Surva.