Ajalooõpetaja Jaak Juske sõnul võib öelda, et ilma lauluta ei oleks Eesti rahvast. "Esimesel laulupeol Tartus 1869. aastal ilma nimeta maarahvas laulis end üheskoos kaasaegseks Eesti rahvaks ja me ütlesime, et ka meil on koht teiste rahvaste kõrval siin päikese all," ütles ta ja lisas, et esimene laulupidu toimus praeguse Tallinna lauluväljaku kandis juba 1857. aastal, kui toimus mere kaldal baltisaksa laulupidu. "Seda käis kuulamas papa Janssen ja mõtles, et peaks tegema ka eestlaste laulupeo."

"Esimest korda tulid eestlased laulma Tallinna 1880. aastal keset Kadriorgu, kus asub praegu Köleri tänav, seal asus Lutheri heinamaa," selgitas ta ja lisas, et järgmine kord lauldi Tallinnas 1896. aastal Tartu maantee naabruses, kus on praegu Johannes Kappeli tänav. "1910. aastal jällegi Tartu maantee naabruses, kus asub Laulupeo tänav, siis tuli Esimene maailmasõda, sünnib Eesti vabariik ja esimene Eesti-aegne laulupidu toimus praeguse Kadrioru staadioni alal 1923. aastal."

"Kui lähenes järgmine laulupidu 1928. aastal, siis oli sinna vahepeal rajatud staadion ja juhtus nii, et laulu- ja spordirahvas ei suutnud leppida kokku staadioni kasutamises, aga laulupidu lähenes ja siis suure kiiruga leiti see mereäärne niiske heinamaa, kus toimus laulupidu ja sellest ajutisest peoplatsist on saanud meie igavene pühapaik ehk Tallinna lauluväljak," selgitas ta.

"Laulupidu läheb meile kõigile hinge, ta liidab meid rahvana, annab uut usku ja toob rõõmu südamesse, ta on tõeline meie pidu, me vajame seda," sõnas Juske.