Laulupidu "Püha on maa" lõid vennad koostöös. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on emotsioonid lõppenud peost unenäolised ning segi löönud ka ajataju. "Pühapäeva sees tundus olevat kolm eri päeva: avaühendkoor ja tuli, kontsert ning lõpuühendkooride plokk," nentis Pärt.

Ka ekstreemsete ilmaolude taustal jäi Pärt peoga rahule. "Olen sisimas mõelnud, kas see vihm oli karistus või kink. Nüüd olen jõudnud selleni, et see oli kingitus," leidis Pärt. Tema sõnul mõjus vihm algul karistusena, kuid ühendkooride ajal tunne muutus. "Sain aru, et mängus on ime: meie maa vajas vett, mis tuli just siis, kui hakati laulma ürgsest armastusest," nentis Pärt.

Lavastaja Uku Uusbergi sõnul oli tal laulupeol justkui kahes rollis. "Ühelt poolt elasin vennana Pärdile kaasa, teisalt sain ka kunstnikuna peost osa," nentis Uku. Tema sõnul on oluline märgata laulupeo sõnumi seost ilmaga. "Maa pühadus ja armastus pole kerged sõnumid, vaid raskused, kust peab läbi tulema. Tõsise armastuse sees on ka pingutust, see kõik on seal laulupeo teemas ka sees," nentis Uku.

Pärdi arvates sobis sellele peole pilvealune ilm rohkem. "Mõtlesin tegelikult sellele ka palavates proovides, et noortepeo kava on rohkem sissepoole," nentis Pärt. Sisimas lootis ta enda sõnul siiski veel lõpuni, et peo viimased lood kõlavad õhtuvalguses. "Korraks tekkis tunne, et keegi karistas meid, kui viimase kõne ajal hakkas jälle sadama," muigas Pärt. Samas pikenes pidu tänu äikesele. "Varem olen mõneti oodanud, et pidu lõppeks õhtul. Seekord oli eriti ilus näha, kuidas publik ja lauljad hakkasid omavahel tuledega suhtlema," rääkis Pärt.

Vihma on Pärdi sõnul võimalik tõlgendada väelisemana kui päikesepaistet. "Koos noortega raskustest läbi minnes tekkis ülev tunne," nentis Pärt. Eriti meeleolukas oli tema arvates see, kui poistekoorid hakkasid skandeerima "Päike, päike!". "Ja nende ploki lõpus tuligi päike välja, neidudekoorid laulsid juba valgusega," muljetas Pärt.

Sel laulu- ja tantsupeol oli ühine lugu Mari Kalkuni "Sata-sata!". Pärdi sõnul mõjub see tagantjärele nii naljakalt kui ka prohvetlikult. "Seal on sõnad "puhu puhtaks palgekene" - paljud on maininud, et see pidu mõjuski puhastavalt," rääkis Pärt. Lisaks pani vihm proovile ka rahva ühtsuse. "See, et publik jäi paika ja tuli tagasi, oli väga liigutav," sõnas Pärt ning lisas, et on kogu publikule väga tänulik.

Vendade sõnul on nad tänu suursündmuse korraldamisele omavahel rohkem suhtlema hakanud. Nii Pärdi kui Uku arvates on ühise tööprotsessi tõttu teineteise tunnetamine paremaks läinud. "Läbi selle oleme ka varasemaid juhtumeid ära lahendanud," nentis Uku. Tema sõnul on kolm venda (lisaks Pärdile ja Ukule ka Andero) omavahel harmoonilises tajus. "Aga nagu kõik tänapäeval, siis teeme oma asju ka, mistõttu mõjus süvendatud suhtlus hästi," nentis Uku. Pärdi sõnul on neil kolmel toetav vennaskond. "Viimasel ajal olen palju mõelnud sõnale "venna-arm". Uku oli mulle mingil hetkel väga toeks, kui peo korraldamise pinget raske taluda oli," nentis Pärt.

Lisaks toetusele oli vendade vaheline koostöö Uku sõnul ka tõhusam. "Otsused tulid kiiresti ja professionaalselt, kuna meil pole teineteise ees häbitunnet. Ma pole ammu ühegi koostööpartneriga nii kiiresti ühist keelt leidnud," nentis Uku. Näiteks korjetalgutelt pärit kõnede valimine käis mõlema venna sõnul ühise arusaama järgi. "Tajusime Ukuga neid kõnesid väga sarnaselt ning kiiresti tekkis arusaam, kuhu miski sobib või ei sobi," rääkis Pärt.

XIII noorte laulupeo uuendused ja tööprotsess

Üks lavastuslik uuendus, mis sel peol lisandväärtust kandis, olid noorte korjetalgutelt saadud kõned. Neid valiti vendade sõnul hoolikalt, oluline roll oli ka sellel, millise laulu eel milline kõne oli. "Kõnede puhul oli oluline, et nende mõte elaks muusikateoses edasi," rääkis Uku. Pärt lisas, et sõnal oli sel peol suur kaal. "Näiteks Ülo Krigul ütles mulle, et laulupidu oli seekord ka nagu luulepidu," meenutas Pärt.

Uku sõnul tõid kõned esile noorte hääle. "Mina jään alati arvamusele, et noored on arukad. Noor on kõige lahtisem inimene," nentis Uku. Pärdi sõnul esindasid noored kõnelejad selle peo ideekavandi tuuma. "Kogu pidu sai alguse Hando Runneli luuletusest "Valgust!". See oli nagu seeme, millest võrsusid kõned ja laulupeo terviklik puu," leidis Pärt. Kõned sidusid Pärdi sõnul peo tervikuks, kuna kõik kõnelejad tsiteerisid mõnd rida luuletusest "Valgust!".

Uku sõnul polnud tal illusioone, et kogu publik kuulab kõiki kõnesid hoolikalt. Lisaks kõnedele oli oluline tema sõnul märgata noort inimest, kes korra kaare alt välja astus. "Noore hinge välja võtmine ja publikule näitamine värskendas kogu pidu," nentis ta.

Vennad nentisid, et nende ühine loomevabadus ning taust tuleb kodusest Raplast, täpsemalt nende ema Urve loodud Riinimanda koorist. "Seal oli meil olemas vaimne ruum, kuhu kuulus korraga nii tõsine repertuaar kui ka nali," rääkis Pärt. Uku sõnul ühendas neid ühine pingutus nõudliku repertuaari osas. Pärdi sõnul peakski ühes eluterves kooriproovis olemagi korraga nii tõsidust kui nalja. "Mäletan, et selline õhustik oli ühes laulupeo eelproovis Rakveres, kus töötasime Elo Üleoja kooridega. Lapsed olid koorimuusikale üli pühendunud, samas käis neil kogu aeg omavahel mingi nali," muljetas Pärt.

Kuigi ideekavand sündis Pärdil enne pandeemiat, mõjutas see siiski peo korraldamise kulgu. Viimase aja sündmuste taustal mõjub see tema sõnul isegi veidi prohvetlikult. "Idee tuli ka minu jaoks kõrgemalt. Mäletan, et üritasin enda sees ka põgeneda selle vastutuse eest ja ei julgenud kavandit ära saata, aga enne sündmuste algust oli tung seda ikkagi teha," sõnas Pärt ning lisas, et ehk teadis pidu ise oma panust aega.

Pärdi sõnul alustati tööd pandeemia ajal, kuid toonastes Zoomi koosolekutes ei tajutud veel hästi, mis aega jõutud on. "Otsest seost sündmustega ei ole, aga samas saatis pidu kogu aeg natuke seos numbriga 13, siis kõigele lisaks tuli veel vihm ka," nentis Pärt. Tema hinnangul oli seekordse peo kunstilise juhi teekond raskem, kuna vastutust tuli kanda kauem. "See oli ka juhendajatele väga raske. Paljud koorijuhid töötasid pandeemia ajal depressiooni piirimail," nentis Pärt. Samas seda suurem oli tema sõnul jõud, millega pühapäeval pidu lõpuks läbi viidi.

Ka peopäeval mängisid välised mõjutegurid omaviisi kaasa. Pärdi sõnul mõjus vihm ühtaegu nii sürreaalse kui ka ülendavana. "Taavi Esko dirigeeritud "Ta lendab mesipuu poole" liigutas mind väga. Kuna Esko oli Peep Sarapiku isiklik sõber, siis mõjus see väga vahetuna. Siis üks hetk vaatasin otsa Triin Kochile ja me prahvatasime naerma, sest see oli lihtsalt nii absurdne, kui läbimärjad me olime," muljetas Pärt.

Uku sõnul poleks lavastus ilma vihmata olnud niivõrd dramaturgiline, sürreaalne ja ülev korraga. Ta meenutas Taavi Esko öeldut ühendkoori lauljatele. "Taavi Esko ütles hästi usalduslikult lauljatele, et püha maa vajabki praegu kõige rohkem vihma. Sellega muutis ta midagi absurdset väga loomulikuks," nentis Uusberg.

Kogu peo käik oli vendade sõnul justkui juhuste tõsiselt võtmine. Näiteks kõige olulisemad tekstid tulid Pärdi sõnul repertuaari omal loomulikul moel. "Üks hetk vestlesin Ly Seppel-Ehiniga, kes pakkus oma teksti ideekavandisse. Järgmine hetk pakkusin seda teksti Mariliis Valkonenile, rääkisime reedel ja esmaspäevaks oli lugu juba olemas," meenutas Pärt. Ta meenutas, et küsides Hando Runnelilt luba luuletuse "Valgust!" kasutamiseks, mainis Runnel talle justkui muuseas, et tekst pärineb Kaljo Põllu graafilistelt lehtedelt. "Toonane Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Aet Maatee hankis kohe need lehed, sealt hakkas mul omakorda kummitama luuletus "Kõige all"," rääkis Pärt. Kuigi ta enda sõnul ei tahtnud peol lisaks kunstilise juhina veel ka heliloojana osaleda, jäi tekst väga kummitama. "Sain siis sain aru, et ei topi ennast, vaid sõnumit," nentis Pärt.

Laulupeo mõte ja kriitika

Uku sõnul on laulupidu sarnaselt kõikidele muudele kunstilistele tegevustele ühtpidi liitev ja isiklik. "Laulupeol on see liitev pool nii suur, aga selle võrra suurem on ka isiklik kogemus," leidis Uku. Tema hinnangul võib laulupeo tervikusse ära kaduda, kuid oma kehas ollakse ikkagi üksi.

Uku sõnul on tekkinud diskussioon, kas sõna oli liiga palju ning peo üldine suund liialt melanhoolne. Kriitikat oli tema sõnul hea kuulda. "Tagasiside pole üks-ühene: on häiritust ja tugevat tänutunnet. See on üldiselt hea," nentis Uku. Pärdi arvates kuulutavad selle noortepeo tekstid eestlust, kuid on samas ka universaalsed, sest eestlust väljendati läbi eesti keele ilu. Uku pole nõus väitega, et selleaastane repertuaar oli vaid ühte melanhoolsesse serva. "See oli kokkuvõttes ilu taotlev repertuaar, mis võttis kokku maa pühadustunde," rääkis Uku.

Uku hinnangul pole alust kriitikal, et laulupidu on oma aja ära elanud. Tema sõnul teevad iga pidu uued inimesed, kes lähtuvad südamega traditsioonidest, luues samas uut ja värsket kavandit. "Seda saaks kritiseerida siis, kui pidu tehtaks inertsist, aga mina kui varasem kõrvalt vaataja nägin seekord, et iga pidu tehakse nagu esimest korda," rääkis Uku.

Seni, kuni on inimesi, kes tunnevad, et laulu- ja tantsupidu on vaja, seni poleks peo vajalikkuse küsimust tema sõnul vaja arutada. Pärt lisas, et laulupidu on 150 aastat vana traditsioon, mida on vastutus rahvana kanda. "Me oleme väike rahvas ja see üks unikaalsemaid tunnuseid, mis meid teistest eristab," rääkis Pärt. Tema sõnul ei pea keegi olema laulupidude fänn, kuid esivanemate antud traditsiooni peab austama.

Uku hinnangul tuleks laulupidude kritiseerimisel leida tasakaal konservatiivse ja liberaalse maailmavaate osas. "Ei saa olla häiritud, et inimestele meeldivad traditsioonid, samas ei tohiks pahaks panna ka nende kriitikat, kes tahavad rohkem avatust," nentis Uku. Tema sõnul ei tohiks küsimuse üle kakelda: need, kellele laulupeod meeldivad, peaksid saama seal käia, need, kellele pidu ei meeldi, ei pea seal ka käima.

Pärdi sõnul on laulupidu kõigele lisaks kooriliikumise sümbol, mis annab kooridele eesmärgi, mille poole püüelda. "Meie maad tuntakse ka maailmas ära läbi kooriliikumise. Arvo Pärt ja Veljo Tormis on maailmakuulsad heliloojad, kelle peamine väljund on koorimuusika, on ju tore, et saame seda elus hoida," leidis Pärt. Uku lisas, et koorimuusikal on kogukondlikud ja ürgsed ajendid: kokku saadakse läbi ühise pingutuse. "See on midagi enamat kui lihtsalt muusika," nentis Uku.

Uku hinnangul filtreeris vihm laulupeol ka suurimad austajad ülejäänutest. "Sinna jäid inimesed mingil põhjusel. Paljud lahkujad hakkasid ka tagasi tulema, mis on midagi eriti kõnekat," leidis ta. "Kui oleks põhjust arvata, et laulupeole oleks vaja punkt panna, siis oleks plats peale vihma tühjaks jäänud," nentis Uku.