Hagen kinnitas, et armastus viis ta Eestist ära. See aga ei tähenda, et ta oleks muusikast kaugenenud. "Ma olen ühe käega alati muusikas sees, laulan nimelt Šveitsi riikliku raudteebändi solistina, meil on umbes kaheksa kontserti aastas, vahel naeran, et kui teised alustavad oma karjääri tunnelitest ja raudteejaamades, siis mina lõpetan," sõnas ta.

"Nii palju, kui ma mäletan, olen ma olnud kõigil laulupidudel, ma olen olnud ka kukil, sest siis, kui ma veel ei laulnud, olin ma ka laulukaare all," ütles ta ja lisas, et ta pani ka Šveitsis kokku koori, millega ta nüüd laulupeole tuli. "Sellel on väga sügav tähendus, sest on väga raske anda välismaal lastele edasi seda tunnet ja minevikku, mis tekib ja ma arvan, et laulupidu ja siin laulmine on midagi sellist, mida peab ise kogema, et sellest aru saada."

Viie-kuue aastaste lauljatega hakkasid nad kolm aastat tagasi proovima ning neil õnnestuski laulupeole pääseda. "Meil on kõik ühelt poolt eestikeelsed ja teiselt poolt mingis muus keeles, enamasti saksa keel, aga meil on ka hollandi keelt, soome keelt, vene keelt," mainis ta ja lisas, et laulupeo prooviprotsess on olnud lastele väga raske. "Aga kui nad lõpuks laulukaare alla jõuavad, siis nad saavad aru, miks nad seda tegid ja miks see tasub vaeva."