Fridolin ütles, et poisid toimivad paremini siis, kui neil on reeglid ja neil on teada, kuidas peavad asjad minema. "Siis läheb kõik nii, nagu peab," selgitas ta ja lisas, et poistekoorid vajavad veidi rohkem mängulisust kui teised kooriliigid. "Neile läheb korda isegi väike võistlusmoment, kui nad saavad milleski võistelda, näiteks laulda üksinda midagi ette või teha enne kooriproovi hääleharjutuste ette ka võimlemisharjutusi, see on tore algus igale proovile, mis tõmbab neid käima küll."

Poistekoor laulab tema sõnul seekord väga sügavatest asjadest. "Põhiliselt oma kodust, kõige olulisematest väärtustest, mida nad armastavad ja mis neile kallis on, nii ongi see kava ühtpidi lüüriline, aga teiselt poolt on tantsu ka," sõnas ta ja lisas, et selleks, et poisid laulma jääks, tuleb nad kassipoegade kombel ninapidi piima sisse lükata. "Tuleb poisid tuua käe kõrval koori ja näidata, et see pole midagi hirmsat, sealt saab omale sõbrad kogu eluks."

"See on väga ilus, kui poisid laulavad, see läheb väga hinge," kinnitas ta ja mainis, et poisid lähevad lauldes ilusaks ja heaks. Ta tõi ka välja, et "iseoma" on tema jaoks pere ja kodu, juured, isamaa armastus ja patriootlikkus. "Kõik see, mis on mulle oluline, kõik need väärtused, mida ma olen endas kandnud, see on minu iseoma."

"Igaüks tuleb enda iseomaga siia, kokku sulandudes on see üks väga võimas asi, üks eestlus ja identiteet, mida me kanname," rõhutas ta.