Märjamaa keskväljakul toimus kontsert, tantsisid rahvatantsijad ja esines koor. Peotulega süütasid korraldajad ka mälestusküünlad lahkunud dirigentide ja rahvatantsujuhtide auks, et viia need Märjamaa kalmistule.

Edasi tegi tulemeeskond peatuse Muinas-Eesti suurima linnuse – Varbola linnuse – juures, kus neid ootasid rahvatantsijad ja koorilauljad. Teel astuti läbi ka Hageri vennastekoguduse palvemajast, kus esines Hageri Lambertuse koguduse kammerkoor. Sealt viidi tuli mootorrattaga Hageri rahvamaja juurde, kus toimus väike tervituskontsert.

Kohilasse liikus tuli mööda kergliiklusteed, kus seda viisid joostes edasi valla jooksuklubi liikmed koos vallavanemaga. Kohila vabadussamba väljakul toimus rahvatantsukontsert, kus astus üles ka puhkpilliansambel. 

Raplasse juhatas tulekolonni külgkorviga mootorratas, mis juhtis tuletulemise meeskonda maanteel 20 kilomeetri vältel. Raplas võtsid tule vastu rahvatantsijad.

Raplamaal asuva Kaitseliidu kooli suure autoga võeti suund Kehtna valda. Kehtnas, kus kasvavad kõikide Eesti presidentide istutatud tammed, istutasid Rapla maakonna tantsujuhid ja kooride dirigendid laulu- ja tantsupeo punase tamme. Kehtna laululaval toimus rahvatantsijate ja koorilauljate osalusel ks kontsert.

Tuli rändas Raplamaal 158 kilomeetrit, peatus 11 paigas ja tõi kokku 1068 huvilist. Teekonnal liikus tuli väga erineval moel: Hagerist Kohilasse tõid selle jooksjad koos jooksva vallavanemaga, tuld veeti ka Kaitseliidu veoautodel. Käru alevikku Järvamaal viidi tuli punase Moskvitšiga, samuti liikus see ka külgkorviga mootorrattal.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist.