XIII noortepidu külastas ligi 90 000 inimest

Möödunud nädalavahetusel toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupidu külastas ligi 90 000 inimest, kellele esines 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.

XIII laulu- ja tantsupeo "Püha on maa" kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul hakkab kogetu alles sammhaaval kohale jõudma. "Suured emotsioonid lõid pühapäeval ajataju nihkesse. Tundus, justkui avaühendkoor oleks olnud üks päev, kontsert teine ja lõpuühendkoor kolmas päev," rääkis Uusberg ning lisas, et on tulemusega sügavalt rahul.

"Olen siiralt tänulik kõigile, kes protsessis osalesid. Kontsert oli terviklik ja ilus ning kunstiliselt sooritatud kõrge taseme ja täieliku veendumusega. Nägin noorte silmist, et nad mitte lihtsalt ei laulnud, vaid olid lauldu sõnumis veendunud," rääkis Uusberg.

Kuigi esimene äike ehmatas kõiki korralikult, oli vihm Uusbergi sõnul teatud mõttes sümboolne. "Viimaste raskete aegade taustal see justkui pesi meid puhtaks," nentis ta ning lisas, et pärast pikka põuda oli vihm maale väga vajalik. Ekstreemsed ilmaolud muutsid laulupeo tema sõnul korraga nii sürreaalseks kui ülevaks. "Lõpuühendkooride kolme viimase laulu ajal üks silm nuttis ja teine naeris – see oli sürreaalne ja absurdne, kui märjad me olime," naeris Uusberg.

Tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani ja laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul oli prohvetlikult naljakas, et nii laulu- kui tantsupeo repertuaari sattunud ühine lugu oli Mari Kalkuni "Sata-sata!". "Kui kaks poolt panid repertuaari lauale ja said aru, et omavahel kokku leppimata on kahe peo ühine lugu "Sata-sata!", mõtlesime küll, et see peab olema enne," sõnas Kurrikoff-Herman.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juhi Erik Vellerammi sõnul midagi erakordset nende tööst ette ei tulnud.

"Oleme väga tänulikud meie esmaabi vabatahtlikele ja kohapeal toimetanud koostööpartneritele, kellega koos lahendasime kiirelt ja tõhusalt tekkinud ideid ja väljakutseid," ütles meditsiiniteenistuse juht, kelle sõnul tehti nende poole kokku 4373 pöördumist. 44 juhul saadeti inimene koju ja 36 inimest käis ka haigla juurest läbi.

Päästeameti ning laulu- ja tantsupeo tuleohutusjärelevalve juhi Ants Aguraiuja sõnul aitasid päästjad peonädala vältel peamiselt kiirabi ja politseid. Põhirõhk oli loodusjõududega võitlemisel – kuumusega kasteti tantsijaid jahedamaks ning paduvihma ajal aidati lauljaid telkides soojendada. "Tantsuväljakutel töötas kolm autot, mille peale kokku kulus umbes kuus tonni vett," sõnas ta.

Laulu- ja tantsupeo turvalisusesse panustas möödunud nädala vältel ligi 350 politseinikku. Eeskätt oli tähelepanu suunatud liiklusele, avalikule korrale ja peoliste turvalisusele. Sarnaselt varasemate aastatega vajasid enim politsei abi lapsed, kes kaotasid oma juhendaja, grupiliikme või vanema silmist. Kadunud lapsi oli ligi 70, kes kõik said turvaliselt juhendajatele ja vanematele üle antud.

Kokku tegeles politsei 80 väärtuslikuma leiuga, millest suur osa õnnestus omanikele tagastada. Mõned üksikud leiud ootavad veel omanikke, pilte nendest näeb politsei Facebooki lehelt ja kätte saab leiud Ida-Harju politseijaoskonnast.

Politsei fikseeris kahe päeva jooksul lauluväljaku läheduses ligi 780 lubatud sõidukiiruse ületamist. "Mõistagi tekkis mõningaid liiklusseisakuid, mida nii suure rahvamassi puhul oli ka oodata, kuid üldjoontes sujus liiklus hästi," sõnas Roger Kumm politsei- ja piirivalveametist.

Suurüritusel esmakordselt kasutusel olnud pandinõude süsteem pidas suurele rahvaarvule vaatamata koormusele vastu ning tagastustelkide juures järjekordasid ei tekkinud. Peonädala jooksul väljastati osalejate toitlustamiseks 120 000 kaussi ja lusikat. Tantsupeo etenduste ja laulupeo külastajate toitlustamiseks väljastati toitlustajatele 134 000 nõud ja 44 000 söögiriista.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul on laulupeo korraldamise teekond olnud väga meeleolukas ning õpetlik ka järgmiste pidude valguses. "Paralleelselt on alanud 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeo korraldamine. Käime meeskonnaga läbi, milliseid ideid on tarvis arendada ja mida head edasi kanda," rääkis Toomla ning lisas, et sügisest alustatakse ka 2028. aasta laulu- ja tantsupeo korraldamist.

Nii viiakse peoaastate ajateljes sisse muudatus – peod, mis pidanuks toimuma 2027. ja 2029. aastal, tõstetakse kokku 2028. aastale. "Sellega pikeneb tõenäoliselt peonädala kestus, samuti suureneb osalejate, kontsertide ja etenduste arv," sõnas Toomla.

Toomla sõnul on peo taga lõppematu nimekiri toimkondadest ja vabatahtlikest, kellest igaüks panustab omal moel ühise eesmärgi nimel. "Huvitav on, kuidas toimib laulu- ja tantsupeol kogu logistiline külg: meditsiiniline korraldus, turvalisus, liiklus, toitlustus, korduskasutatavate nõude kasutamine, jäätmekorraldus jne. Taolist eeltöö mastaapi saab Eesti kontekstis kogeda ainult laulu- ja tantsupeol," nentis Toomla. Tema sõnul algab peo korraldus pihta pere tasandilt: alates vanematest, kes lapsed koorilaulu või rahvatantsutrenni viivad, kuni bussijuhtideni, kes lapsed turvaliselt peo ajaks Tallinnasse toovad.

Toimetaja: Aet Kubits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: