Elisabet Reinsalu ütles, et tal on iga kord hammas verel, kui ta vaatab laulupeo lauljaid ja tantsijad. "Siis ma mõtlen, et miks ma ei laula ega tantsi, aga mul on südamest kahju, ma ei ole laulja inimene, aga ma olen tundnud, mida see laul minuga teeb."

"Ma hiljuti vaatasin Leelo Tunglast tehtud filmi, kus ta ütles umbes nii, et laul hoiab meid ja ta tõesti hoiab ja kannab meid, ta kannab meid edasi sellest ajast, kus meie oleme, edasi sinna aeg, kus on järgmised põlvkonnad ja sealt veel loodetavasti edasi ja edasi," sõnas Reinsalu ja rõhutas, et kui otsitakse, mis on eestlase olemus, siis laulupidu on suur osa eestlaseks olemisest.

"Me oleme paremad eestlased laulupeo ajal kui pärast ja enne seda, sellest on natukene kahju, aga võib-olla see peabki nii olema, see on pidupäeva tunne, et me tunneme end siis ühena ning see ongi võib-olla meie iseoma," rõhutas ta ja lisas, et see on alati selline sündmus, ilma milleta ei kujuta eestlust ette.