Moelooja Piret Puppart: meil on põhjust tunda rahvariide alfabeeti
EKA moedisaini osakonna juhataja ja moelooja Piret Puppart rääkis "Vikerhommikus", et rahvariietesse on ära peidetud laialdane sümbolite ja märkide keel, mille tundmine avab täiesti uue maailma.
Piret Pupparti sõnul ei huvita teda erinevalt suuremast osast rahvariietega tegelejatest käsitöölised võtted, vaid pigem lood ja laulud, mis nende juurde käivad. "Kindlasti üks sellest osast on märgikeel, võiks öelda, et see on üks omaette alfabeet. Mina ise usun, et proovides neid erinevaid kujundeid selgeks õppida, saame me juurde ühe tähestiku ja selle võrra kindlasti rikkamaks. See on väga sügav ja keeruline ning seal on nii palju uurida, õppida ja kindlasti mitmed tähendused on jäänud kuhugile minevikuhõlma, me ei pruugi neid kunagi sealt kätte saada," rääkis Puppart. "Mina arvan, et see on väga oluline, et rahvarõivas saab meiega rääkida," lisas ta.
N-ö rahvariide keele tundmine avab laulu- ja tantsupeo ajal täiesti uue tähendusliku maailma. Nii soovitabki Puppart laulu- ja tantsupeol või rongkäigus proovida silmi lahti hoida ja vaadata, missuguseid sümboleid suudame ära tunda. Kui meeste rõivaste äratundmine on omaette kunst, siis naiste rõivaste tunnusjooned on alati arusaadavamad.
Ühtedeks äratuntavamateks rahvarõivasteks on näiteks Muhu kollased seelikud. Nende erkkollase värvi saamislugu on aga küllaltki üllatav ja saab alguse esimesest maailmasõjast, mil Muhu rannikul läks põhja Vene sõjalaev ning kaldale uhtusid meremiinid. "Need olid ilmselt kuidagi katki läinud ja lapsed käisid rannas mängimas ning tulid koju ja olid kollaseplekilised. Emad olid väga pahased, pesid ja maha ei tulnud. Nühkisid veel ja veel ja ikka nii erk ja maha ei tule. Siis läks peas lambikene põlema, naised läksid joostes randa ja värvisid tõesti oma seelikud kollaseks ja sellepärast neid nimetatakse miinikollaseks," rääkis Puppart.
Olles ise küll uurija, siis laulu- ja tantsupeo ajal proovib Puppart lihtsalt kogu keskkonda nautida, kuid kui silma jääb midagi väga huvitavat, siis astub ta siiski ka ligi ja küsib palju küsimusi. "Üldiselt olen jah sellises vaatleja rollis. Muidugi satub ette ka selliseid asju, kus ma olen natukene nagu kimbatuses, et mis piirkond see on. Aeg-ajalt mingid Lõuna-Eesti piirkonnad ajavad mind natuke segadusse ja pean ka ennast treenima ja vaatama, aga siis on mingid üksikud sümbolid jälle, mis annavad vihje, et ta võiks ju täitsa sinnakanti kuuluda," rääkis ta.
Kui laulu- ja tantsupeo ajal on Puppartil plaanis kanda lausa kolme eri komplekti rahvariideid, siis proovib ta ka igapäevaelus eri elemente oma riietusse siduda. "Kas on siis särk või käised või vöö, lahttaskuid kannan hästi palju ja oma muhu vööd kannan hästi palju, erinevaid sõlgesid. Ja mitte ka ainult Eesti rahvarõivaid, aga proovin niimoodi segada, täna on mul ka siin Jaapan, India ja Eesti ühes komplektis ja ise olen väga rõõmus, et nad kuidagi sobivad ikkagi endiselt kokku," rääkis Puppart.
Inimestel on siiski üldiselt tugevad arvamused selles osas, mis sobib rahvariietega kanda ja mis mitte. "Mina lihtsalt lähtun endast. Mulle meeldib erinevaid osi rahvarõivast kanda enda igapäevaarsenaliga, mis on ju ajas muutunud, mis ei ole enam see ajalooline rahvarõivas. Kindlasti on inimesi, kes ütleks, et seda ei tohi teha, aga ma ise usun, et mina ei oleks jõudnud rahvarõivani, kui ma ei oleks endale öelnud, et see mäng on okei, et ma natukene proovin siit-sealt," rääkis Puppart.
Kõige pidulikematel sündmustel on Puppart siiski pealaest jalatallani autentses pidurõivas. "Mõne inimese jaoks on see natuke šokeeriv, olla üleni rahvarõivas. See võib olla positiivselt šokeeriv, see võib olla ka väga negatiivselt šokeeriv, et me ei ole harjunud nende materjalidega näiteks," märkis moelooja.
Positiivse külje pealt tekitavad rahvariided Pupparti sõnul inimestes aga just enesekindlust. "Mul on olnud huvitavaid vestlusi inimestega, kes kannavad rahvarõivaid sageli ja nad ütlevad, et nad tunnevad ennast kõige rohkem endana rahvarõivaste sees. Just selles mõttes, et nad ei pea võtma neid sotsiaalseid maske, rahvarõivaste sees on tegelikult nii palju sümboleid ja selliseid märke, mis meid hoiavad ja kaitsevad. Sa ei pea võtma mingit poosi, sa ei pea mõtlema selle peale, see rõivas ja need ehted teevad ära sinu hoidmise töö ja sinu ülesanne on olla lihtsalt sina," sõnas Puppart.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli