Kuigi prognoosid ennustasid vihma nii hommikuks kui õhtuks, sai rongkäik tehtud enamjaolt kuivades oludes. Puhkpillid hüüdsid, lauljad laulsid ja tantsijad tõmbasid pealtvaatajate tähelepanu erisuguste trikkide ja tantsudega.

Piruetirühma Akro Show noored tantsijad Issa, Mirtel, Astrid, Linda ja Emma tegid rongkäigu seisaku ajal tireleid ning hundirattaid. Tantsupeoga jäid lapsed väga rahule. Kõige meeldejäävamad hetked meenuvad tantsijatelt just proovidest. "Kui me esimest korda Kalevi staadionil kõik koos tantsisime ning nägime lõpuks ekraanilt ka mustreid, siis saime aru, kui võimas see kõik on," sõnas Linda.

Laul võeti rongkäigu jooksul lahti pea igas kooris: rongkäigul kõlasid vaheldumisi "Tuljak", "Kungla rahvas", "Kaunimad laulud", "Oh laula ja hõiska" ja mitmed teised klassikad. Vahele kuulis ka uuemaid palu ning välismaist muusikat, näiteks lauldi biitlite "Here Comes The Sun" eestikeelset versiooni.

Koorilauljad arutasid rongkäigus isekeskis, mis laulude ajal võiks kõlada äike ning millise pala ajal võiksid pilved selgineda. "Äike võiks paukuda noormeestekooride "Väinämöise tarkussõnade" ajal," arutles poistekoori laulja Hendrik. Neidudekoori laulja Luisa avaldas lootust, et päike võiks välja tulla Pärt Uusbergi ühendkooride loo "Kõige all" ajal.

Ühendkoori avalood sai lauldud suurema sajuhoota, kuid vahetult enne poistekooride plokki algas tihe paduvihm. Poistekoori lauljate sõnul ootasid nad lavale minekut pingsalt, suur osa mehi kogunes tuletorni juurde väikese kaare alla. Tallinna Poistekoori laulja Hendriku sõnul mehed siiski päid norgu ei lasknud. "Viivitamatult võeti üles hääled ning kõlas mitmeid viise: "Metsavendade laul", "Jää vabaks Eesti meri". Spontaanne ühislaulmine jättis mitmete lauljate südamesse isamaalise ja sõprust täis tunde. Poisid, mehed, noored, vanemad üheskoos vihmale ja tuulele vastu," muljetas Hendrik.

Neidudekoori Leelo laulja Katrinka sõnul võtsid lauljad sadu huumoriga ning paljudes varjualustes võeti suure saju ajal laul üles. "Kungla rahvas oli mitmes telgis populaarne, "Majake mere ääres" käis samuti neli korda läbi," sõnas Katrinka.

Kõige suurema paduvihma ajal sattus Katrinka ülejäänud koorist eraldatuna Oru tänava varjualusesse. Vihm oli seal tema sõnul küllaltki ühendav. "Suuremad lohutasid väiksemaid ning seletasid, miks kava ajutiselt peatati," rääkis Katrinka. Paljud lauljad ühendasid ka keebid, nii et puudealused täitusid isetekkeliste telkidega.

"Kõige rohkem muretseti mudilaste pärast. Need leelod, kes olid suurema saju ajal kaare all varjus, aitasid sealseid paanikas mudilasi, keda oli väga palju," nentis Katrinka. Õnneks leidsid kadunud lapsed kas ise või mõne täiskasvanu abiga tee politseitelki, kus korrakaitsjad asusid kohe eksinud laste vanematega ühendust otsima. "Lõpuks läks meie kooril väga hästi, kuna neidudekooride lavaleminekuks tuli ka päike välja," sõnas Katrinka.

Nõmme Sümfooniaorkestri ridades viiulit mänginud Hellika sõnul mõjutas vihm orkestrante väga otseselt. "Kuna pilli vihmas mängida ei saa, siis oli meil kaks eri rivistuse varianti: vihmaga ja vihmata," nentis Hellika. Tema sõnul mängiti igas proovis eri kohtades ning pühapäeval liiguti veelgi enam kaare alla.

Ka EMTA saateorkester mängis esimesel proovipäeval spetsiaalsel laulupeo orkestri platool, aga vihma ajal koliti platoo taha. Hellika sõnul vedas pillimängijatel sellega, et suure vihma ajal said nemad lauluväljaku ruumidesse varjule. "Orkestris mängimise suur pluss on tõesti see, et ekstreemsete ilmaolude puhul saab kohe varju minna," sõnas Hellika.

Eesti Noorte Segakoori laulja Lena arvates loeb peo kogemus väga suurel määral sellest, millise kambaga pidu mööda saadetakse. "Laulupidu on nagu hüpe argielust välja: kaare all kohtutakse koorikaaslaste ja sõpradega, keda pole pikka aega nähtud," sõnas Lena ja lisas, et peonädal pakub võimaluse olla oma sõpruskambaga intensiivselt koos. "Sel ajal saab end kõigest muust välja lülitada," nentis Lena.

Segakooride liigijuhi Valter Soosalu sõnul on selge, et seda pidu oli kõigile vaja. "Seda näitab kasvõi see, et peale vihma pole paljud lahkunud, et me oleme ikka siin," rääkis Soosalu vahetult pärast peo lõppu. Tema hinnangul lisasid ilmaolud kogu olukorrale dramaatilisust ning andsid lauljatele hoogu juurde. "Kõige muljetavaldavam on see tervik, see mismoodi kõik end hoolimata ilmast kokku võtsid. Ehk isegi rohkem, kui seda oleks tehtud leitsakus," nentis Soosalu.

Dirigent Taavi Esko meenutas vahetult enne "Ta lendab mesipuu poole" algust ühendkooridele, kui oluline on, et pärast pikka põuda maa lõpuks vihma saab. "Ka minul kodus maa kuivas ning kastmiseks ei jätkunud piisavalt vett. Maa kaebas, ma pidin midagi ütlema," nentis Esko. Tema sõnul on sümboolne, et kauaoodatud vihm saabus just laulupeo ajal.

Pühapäevase juubilari Hirvo Surva sõnul pole ilusamat tunnet sellest, kui pidada sünnipäev maha laulupeol. Vihm ei rikkunud tema arvates peol midagi. "Vihm on laulupeoga alati kaasas käinud," naeris Surva. Dirigendile jäid ühendkooride plokist kõige rohkem kõrva Pärt Uusbergi lood ning Peeter Konovalovi "Legendaarne". "Kõik Pärdi lood on kirjutatud äärmiselt suure terviku tunnetusega, kogu peo sõnum kumab nendest lauludest läbi," rääkis Surva.

Koorijuhi ning järgmise üldlaulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul ei käinud kunstilises toimkonnas kordagi läbi mõte pidu katkestada. "Kontsert küll ühe tühise vihma pärast ei katke. Nagu ütles kolleeg Peter Perens, siis see on nagu üks rahvuslik duši all käimine," naeris ta. Olenemata ilmaoludest tuli tema sõnul kogu peo kava esitusele erakordselt kõrge emotsionaalse lainega. "Soovin Pärdile palju õnne ilusa ja õnnestunud peo eest," rääkis Jürgenson.

Heli Jürgensoni sõnul pole repertuaarist kordamisele minevate lugude arv lukku pandud ning see tekib spontaanselt lauljate soovist. Lõpu ühendkooride plokist läks kordamisele mitmeid lugusid ning laulud ei katkenud ka lugude vahelisel ajal. Ühendkooride lavale tuleku ajal hakati näiteks laulma kaanonit "Sepapoiss". Ühel hetkel pöörati aga muidu mažoorne lugu minooriks. Mitu korda kõlas ka "Tüdruk, armastan päikest ja tuuli."