Hasso Krull tõdes, et laulupeojärgne väsimus on peal. "Eks ikka pisut väsinud tunne on, sest sai seal ligunetud, sattusin ka ühte rongkäiku ja kokkuvõttes oli palju sekeldamist. Meil laps ka laulis ja esimese päevaproovi järel oli ta nagu porikäkk. Ühesõnaga jõudis seal ihuliselt palju läbi elada."

Krull nõustus, et emotsioonid muutusid ülevoolavaks. "Jah, ülevus on ilmselt õige sõna, sest päris laulukaare ligidal muutub helide voog nii võimsaks ja laiub panoraamselt, mis lihtsalt ei saa jätta kaasa haaramata. Laulupidu on võimas teadvuse mõjutamise protseduur, mis muudab inimeste seisundit, mõtlemist ja käitumist. See loobki väga suure rituaalse tausta ja tekitab tunde, et toimubki sünkroniseerumine."

Riitus, mis ei vastanda

Krull nõustus, et laulupeoga kaasnev teadvuse muutus on vajalik, et meelde tuletada meie ühist kultuuri ja väärtusi. Ta lisas, et tema jaoks on laulupidu rituaal, mis erineb teistest kollektiivsetest rahvuslikest rituaalidest, sest ta on nii rõhutatult rahumeelne, kuna pole üles ehitatud vastandumisele. Eesmärgiks ei ole kellestki teisest parem näida.

"Meil on korraga muusika, lüürika, tants ja siis veel kõigi värvide ja mustrite esiletoomine. See muutub pildiseks, panoraamseks, laiemaks kunstiliseks ettevõtmiseks. See on omanäoline performance, kui üle linna valguvad laiali kördid, tanud, kõiksugu käised, kübarad, pikk-kuued ja muu. Sellel on kummaline mõju, mis paneb mõtisklema, et kui modernsed me siis ikkagi õieti oleme ja mida modernsus endas sisaldab." mõtiskles Krull.

Ta sõnastas modernsust sellena, kui ajalugu kogutakse kokku ja aeg-ajalt jälle mängitakse välja, laotatakse laiali. Ta lisas, et teatud mõttes on selline suur massiüritus, kus hästi palju ajaloolist pärandit tuuakse välja ja uuesti elustatakse, modernsuse tipp. Teistsuguses ajaloofaasis ei oleks sellel ilmselt mõtet. Praegu on sellel inimeste jaoks suur mõte ja intellektuaalne tähendus. Neid emotsioone elatakse läbi ja tegu on omanäolise karnevaliga, kus igaüks kehastub kellekski teiseks.

Krull pidas oluliseks ka rahvariiete ühendavat mõju. "Sellel on omapärane efekt, sest kui kõigil on ühesugused riided seljas, ühesugused tanud või mütsid, siis äkitselt kerkib inimeste individuaalne näoilme ja füsiognoomia, individuaalne ainulisus, tohutult võimsalt esile. Inimesed hakkavad kuidagi kokku kuuluma, moodustavad mingi voolu või hoovuse."

Kollektiivne pulbitsemine

Krulli jaoks oli loomulik, et palju laule läks pühapäeval kordamisele ning ajaline intervall tuli sisse. "Ühendkoor iseseisvus ning kuskilt ei paistnud välja, et huvi oleks raugenud. Vastupidi, meeleolu muutus aina ülevamaks ja kuna lõpus hakkas isegi päikest kumendama laululava tagant, siis tundus, et elu on väga ilus."

Krull tõlgendas laulupidu ja ühendkoori tegutsemist kollektiivse pulbitsemisena. "Ühendkoori spontaansust on muidugi ka varem olnud, ikka lauldakse repertuaariväliseid laule. See kõik lihtsalt juhtus. Mulle tundub, et see on ikkagi tingitud sellest, mida sotsioloogias on nimetatud kollektiivseks pulbitsemiseks. Lõpuks hakkab kõiki valdama hiiglaslik ülevuse tunne, mis muudab spontaansed liikumised ja puhangud võimalikuks, sest inimesed haakuvad üksteisega väga kiiresti. Tol hetkel kaalutlus puudub – niipea kui teatav idee esile tuleb, võtavad ümbritsevad selle üle ja see läheb kohe käiku. See on ka huvitav fenomen, sest tänapäeva inimene ei ole harjunud selliste suurte rituaalidega."

Krull lisas, et tänapäeval tekib see massides, nagu staadionikontsertidel, aga vanasti läks väiksemates ühiskondades selleks vaja tunduvalt vähem rahvast. Kogukondlikud rituaalid võisid sündida palju tihemini, neil on sugulust väga vana arhailise meelelaadiga.

Uudisteos "Allikas"

Kuulamisele tuli Ardo Ran Varrese teos "Allikas", millele Hasso Krull kirjutas laulupeoks sõnad. "Kõige intensiivsem periood oli tehniline töö pala kallal. See tellimus tuli mulle küllaltki ootamatult. Ardo Ran oli tükk aega otsinud ja ikka ei leidnud seda õiget teksti, kuni tuli järsku mõte tellida täiesti uus pala. Ardo helistas mulle ja see sai kiirelt kokku lepitud."

Ta lisas, et hakkas teksti kirjutamisega pihta kohe, kui sai täpsemalt selgeks, mis võiks olla läbiv teema. "Tekst tuli saada selliseks, et see laululava all kaiguks. Selles osas olen ise rahul, et esimest korda küll tegin, aga laulsid välja. Järelikult õnnestus," kinnitas Krull.

Kuigi Krull kirjutas esimest korda niimoodi tellimuse peale, on teema talle omane ja käinud läbi paljudest mõtisklustest. Tema sõnul on oluline inimese suhe teiste elusolendite, loomade ja taimedega, kogu selle eluga, mis meie ümber on. Sisu poolest oli aluseks üks loomislugu, mis sarnaneb motiivi poolest vendade Grimmide muinasjutuga "Vend ja õde", seetõttu on ka laulus õekene lõokene ja nad on samal ajal inimesed ja linnud.

Autori jaoks on oluline ka keskkonnahoiu teema. "Allikas sümboliseerib ka puhast vett. Teema on ülimalt aktuaalne, meil Eestis on vesi alati olnud joodav, allikatest võib vett ammutada. Aga tükk aega on tegelikult kuulda olnud seda, et kõikvõimalikud herbitsiidid ja pestitsiidid on juba mürgitanud vett. Lisaks on Ida-Virumaal pikaajaline kaevandamine räsinud põhjavett. On terveid külasid, kus kaevust pole enam ammu midagi võtta. Teine moment on metsade hävitamine, mis nullindate lõpus läks väga hoogsaks ja muutus eriti intensiivseks, kuna Euroopa Liit toetas seda kui taastuvenergiat."

Ta suunab tähelepanu ökoloogiliselt kummalisele seisule, kus Eestist on saanud raiesmike maa. Seda maad ei kasutata ka põllumaaks ega millekski muuks. See on imelik tühermaa, kus ei ole enam miskit. Krulli sõnul kipuvad loomad seepärast linnadesse, sest metsi jääb liiga väheseks.

Keskkonnakriis ja ühiskondlik haakumine laulupeo taustal

Hasso Krulli arvates on tööstuse arenguga muutunud ökotsiid rutiinseks ning juba möödunud sajandi keskpaigast alates oleme silmitsi olukorraga, kus inimese loodud ühiskond ei ole enam mõistusega hallatav, seda ei ole võimalik juhtida.

"Seetõttu saab ka ökotsiid läbivaks probleemiks," lisab Krull, "need vihmadki ei ole ilmaasjata. On ju teada, et sulavad jäämassiivid Arktikas põhjustavad tohutuid tuuli, mis on meil maikuust saati lõõtsunud. Põhja pool sulanud jää tuleb siin vihmana maha. Kaugemal lõunas on aga, vastupidi, probleem juba pikemat aega selles, et vihma enam ei ole."

Ta täiendab, et migratsioonilained ei tule inimeste suvast, vaid sellest, et enam ei saa traditsioonilise põlluharimisega tegeleda – vihma lihtsalt ei tule. Lõuna-Euroopas on juba raske, sest mõistuse hääl ei kosta enne läbi, kui tavaline elu muutub juba võimatuks.

Lahendusena näeb Krull kollektiivset tegevust. "Suuremate muutuste toimumiseks on vaja suuremat kollektiivset haakumist või pulbitsemist. Inimesed on võimelised üksteiselt väga kiiresti erinevaid käitumismustreid üle võtma ja nii saab ühiskond muutuda. Inimesed on võimelised väga suurteks pingutusteks, aga vajalik on koosliikumise tunne, see teatud lainetus. Laulupidu on natuke selle koosliikumise mudel, sest seal on korraga üks eesmärk, aga samas nad ei pea üldse mõtlema kõik ühtemoodi, neil ei pea olema ühesugune taust. Selles mõttes on ühistunne hoopis midagi erinevat identiteedist, sest identiteet on kuidagi määratletud."

Laulupeo populaarsust selgitab ta ühise eesmärgi leidmise sooviga, kus ei mängi nii tugevalt rolli vaated või ühised tunnused. Rahvuslus ja identiteediotsing võib olla alguses väike tõukejõud, aga edasi liigutakse hoopis laiemas, võiks öelda, kosmilisemas suunas. "Émile Durkheimi kollektiivse pulbitsemise mõiste ei ole sugugi tingimata negatiivne, ta võib liikuda ühes või teises suunas, põhimõtteliselt nagu kogu modernsus. See võib tuua häid asju, aga kui ta toimib niimoodi sellise arengu ja progressi idee vaimus, nagu praeguseni on tükk aega läinud, siis võib ta viia ka meie hukkumiseni."

Järgmise laulu- ja tantsupeo osas Krull liiga põhjalikke ennustusi ei sea. "Ennustada praegu ei tahaks midagi, sest selliste liikumiste nägu selgub alles siis, kui see hakkab tõesti juhtuma. Kindlasti see tehakse ära ja suurüritus õnnestub. Lõppkokkuvõttes sõltub palju sellest, et milline on maailmas üldine foon nii maailmas kui meie juures. Järgmine laulupidu on muutuste nägu, neid muutusi praegu ette öelda ei saa."