ERR.ee video. Konverentsi "Filoloogia lagunemine" Indrek Koffi juhatatud plokk ({{commentsTotal}})

19. veebruaril toimus ajakirja Keel ja Kirjandus konverents "Filoloogia lagunemine". Konverentsi keskseks teemaks on küsimus, kas filoloogia kui distsipliin on tänapäeval pöördumatult killunenud väikesteks alamvaldkondadeks või on selle eriharud üksteisega siiski veel ka sisuliselt seotud. ERR kultuuriportaal tegi sealt otseülekane ning nüüd on seda otseülekannet võimalik otseülekandena ka järele vaadata. Indrek Koff juhatas ürituse esimest plokki.

Esimest plokki alustas Marju Lepajõe ettekandega "Õhtumaise filoloogia sünd“. Lepajõe leidis, et kui teemaks oleks olnud "Filoloogia tõus", siis ei oleks rahvas kohale tulnud, aga "lagunemine" toob alati inimesed kohale. "Selleks, et katarsiseni jõuda, tuleb meenutada Aristotelest, kes ütles, et eelnevalt on vaja kuulajatest tekitada hirm ja õudus, millega tekib kaastunne." Samuti tõi ta välja, et ta püüab vastata kahele küsimusele. Miks ja kuidas laguneb? ja Kuidas see, mis laguneb, sündis?

Jätkas Kristiina Ross ettekandega teemal "Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked“. Ta tõi välja, et tema üritab rääkida temaatikast palju täpsemalt, keskendudes just Eesti filoloogia sünnile. "Igasugu segaduste vältimiseks ütlen kohe, et mina lähtun Eesti Nõukogude Entsüklopeedia definitsioonist, mille järgi filoloogia on teadusharu, mis uurib mingi etnilise üksuse vaimse arengu aja lugu ja omapära keeleliste allikate põhjal."

Ploki lõpetas Marek Tamm ettekandega "Tagasipöördumine filoloogia juurde: ühe motiivi analüüs". Marek Tamm sõnas, et tema jutt sündis samal sekundil, kui ta puutus kokku sõnapaariga "filoloogia" ja "lagunemine". "Mulle tundub praegugi, et kui filoloogia lagunemisest rääkida, siis tuleb rääkida ka filoloogia tagasipöördumisest - kui ma kuulen sõna "filoloogia", ei lähe mu mõte eesti filoloogia peale, vaid rahvusvahelisemasse konteksti."

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: