90 raamatut 90 päevaga. Isaac Asimov, "Koidu robotid" ({{commentsTotal}})

Isaac Asimov
Isaac Asimov

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Oleme 1983. aastas.

Tol aastal juhtub Tartus päris palju. Aasta algul heidetakse ülikoolist välja Julius Kuperjanovi haual käinud üliõpilasi, mais supleb Matti Milius ülikooli raamatukogu ees purskkaevus ning nädal hiljem avatakse Kristjan Jaak Petersoni monument.

Mujal maailmas juhtuvad igasugused halvad asjad: massimõrvad ja õnnetused, sügisel puhkeb peaaegu tuumasõda, kui nõukogude eelhoiatussüsteemid annavad päikese ja satelliitide koosmõju tõttu valehäiret. Sõda siiski ei puhke, elu läheb edasi ja võib-olla kokkuvõttes polegi 1983. aasta kõige hullem.

Kindlasti on see suurepärane aasta ulmekirjanduse elavale klassikule Isaac Asimovile. Nimelt saab Asimov 1983. aastal taaskord nii maineka Hugo kui ka Locuse kirjandusauhinna.

Vene juudi päritolu Asimov asub kirjutama juba üliõpilasena, 1939. aastal. Suurima kuulsuse saavutab ta samuti noorpõlves kirjutatud kolme esimese Asumi-sarja raamatuga. Nendega võrreldava kaaluga on aga ka Asimovi robotilood. Üks säärane, "Koidu robotid", ilmub 1983. aastal. Eesti keeles avaldatakse see raamat Johannes Kärbi tõlkes 2010. aastal.

Aasta varem on aga Asimov kirjutanud järjekordse järje Asumi sarjale. Kokku kirjutab ta neli eel- ja järellugu, paisutades nõnda algse triloogia seitsmeosaliseks. Head raamatud kõik, kuid tuleb tunnistada, et algse kolmiku tasemeni nad ei küüni. Sellele vaatamata pärjatakse Asimovit 1983. aastal aga Hugo ja Locusega just 1982. aastal ilmunud "Asumi ääre" eest. Eesti keeles ilmub see raamat aastal 2000 Martin Variku tõlkes.
 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: