Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma ({{commentsTotal}})

{{1503055260000 | amCalendar}}

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

"Põhiuurimuseks on mul olnud Lasnamäe teema, kus ma ise elan ja see on selline piirkond, et ma tunnen, et peaksin sellega edasi tegelema ja arendama läbi selle, et ma vaatlen seda ja suhestun sellesse," ütles Kaarma "Aktuaalsele kaamerale".

Lions Club Tallinn Hansa asutatud 2500 euro suurust stipendiumi võisid taotleda kõik Eestis või väljaspool Eestit erinevatel kunsti ja disaini erialadel magistri- või doktorikraadi omandavad Eesti kodakondsusega kunstitudengid. Osales ligi paarkümmend noort mitmetest kõrgkoolidest Eestist ja välisriikidest. Oluliseks kriteeriumiks valikul oli kandideerija loominguline tase ja mitmekülgsus.

"On oluline, et jätkuvalt on taotlejate hulgas noori, kes on oma loomingulised sihid seadnud kõrgele. Käesoleva aasta laureaat Anna Kaarma on kinnistunud juba oma loominguga Eesti rahva muuseumi kaudu Eesti avalikku ruumi vaibaga Hurda Saalis," kommenteeris muuseumi direktor Ülle Kruus ning lisas: "Konkursi lõppvooru pääsesid veel Kateriin Rikken ja Hedi Jaansoo, keda kui stipendiumi nominente tunnustame hõbemärgiga."

Varasemalt on Adamson-Ericu stipendiumi pälvinud Sylvia-Johanna Annus (2012), Ulla Juske (2013), Ats Nukki (2014), noorte kunstnike kollektiiv Rundum (2015) ja Juss Heinsalu (2016). 

Stipendiumi uus konkursivoor järgmiseks, 2018. aastaks kuulutatakse välja 2. detsembril 2017.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja, Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: