Video. Muinsuskaitseamet esitles värsket muinsuskaitse aastaraamatut
Muinsuskaitseamet esitles teisipäeval värsket muinsuskaitse aastaraamatut, mis annab ülevaate eelmise aasta olulisematest tegudest muinsuskaitsemaastikul.
Raamat pakub läbilõiget valdkonnast, kajastab nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka näiteks linnaruumiga seotud teemasid.
"Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke, kes arutlevad muinsuskaitse ja restaureerimise üle igaüks ise vaatenurgast;" selgitas aastaraamatu toimetaja Kais Matteus.
"Lood peegeldavad valdkonna võlu – iga ajalooga objekt on ainulaadne ning selle kordategemist või uurimist saadab põnev debatt väärtuste üle. Põhiküsimused on, millist osa pärandist tuleks tingimata säilitada nii, et vana jääks ausalt vanaks, mida võiks arendada ja nüüdisajastada ning kuidas seda kõike teha."
Muinsuskaitse aastaraamatu enamik autoritest on ise restaureerimistöödega seotud ehk need, kes teavad nii materjalidest kui ka üldisest kontseptsioonist kõige enam.
Kaaneloo kangelane on Haapsalu linnuse muuseum ja muuseumi juhataja Kaire Tooming kirjeldab, kuidas õnnestus see linnuse varemetesse rajada. Pikemalt saab lugeda ka Tallinna Noblessneri laevatehase hoonete metamorfoosist lagunevatest tööstushoonetest hoonetekompleksiks ja linnaruumiks. Samuti leiab aastaraamatust veel Paksu Margareeta, Vastseliina linnuse, Nõva puitkiriku, Sangaste ringtalli ja Vilsandi tuletorni restaureerimise ja arendamise lood. Vana maja koduks kohandamise rõõmudest ja väljakutsetest saab aimu Kodu rubriigist, kus on kirjeldatud nii puitpitsilise Tartu puumaja kui ka Pärnu kuurordis asuva 1930. aastate villa taastamise lugu. Ehitusinsener selgitab, miks on vaja teha vana maja juures elementaarseid hooldustöid ja kuid palju aitab see säästa kinnisvara ennast ja pikas plaanis kokku hoida väljaminekutelt.
Samuti on teemadena käsitletud vanalinnade uued keskväljakud – kuidas tagada nende edasine kasutus ja "elusus" ja millised on muinsuskaitseala tänavate ja väljakute rekonstrueerimise ehituslikud õppetunnid.
Kino Rahu freskopannoo loomisest ja keerulisest eemaldamisest kirjutab Hilkka Hiiop. Pannoo saatus on näide olukorrast, kus hoones olev monumentaalkunst on väärtuslikum kui hoone ise. Aastaraamat heidab valgust ka viimase aja vitraažibuumile Eesti kirikutes ja arutleb uute vitraažide maitse- ja stiiliküsimuse üle.
Arheoloogid kirjutavad, milliseid uusi teadmisi on andnud meile Tallinna eeslinnade arheoloogilised kaevamised.
Aastaraamat käsitleb muutumises olevaid muinsuskaitsealasid, nii vanalinnade hoone-hoone kaupa inventeerimise ja hindamise protsess kui ka uudne ja kohalikke kaasav kaitse korraldus. Oliver Orro uurib, mida teha, kui kultuurimälestis on hävimas või hävinud ja millisel juhul võiks kummituseks muutunud ehitiste asemele ehitada koopia.
Muinsuskaitseamet tutvustab värsket aastaraamatut oma Facebooki lehel kell 16.00 algava veebisündmusel, kus Oliver Orro, Hilkka Hiiop, Elo Kiivet ja Siim Raie arutlevad teemadel kas ja kuidas aitab kogukonna huvi meie ümber olevaid väärtuseid hoida ja kas arendada saab ka säilitades.
"Muinsuskaitse aastaraamatu 2019" toimetas Kais Matteus ja kujundas Tuuli Aule.
Toimetaja: Merit Maarits