"Ma tegin intervjuud väikese tüdrukuga ja küsisin temalt, kas ta tunneb koolist puudust ja kuidas seal oli. Ta hakkas rääkima hirmsat lugu oma viimasest koolipäevast ja sellest, kuidas ta kool hävitati selle sõja pärast," meenutas ta "Ringvaates".

"Ma ei tahtnud seda tüdrukut tol päeva nutma ajada. Seepärast ma ütlesin talle, et olgu, keskendume sellele, mida sa tulevikus teha tahad. Keskendume lootustele ja unistustele, mitte minevikutraumadele."

Selleks, et asja mängulisemaks muuta, kutsus Tremeau pildile ka teisi lapsi ja palus neil otsida kostüüme, mis väljendaksid nende tulevikusoove. Kuna teda hämmastas nende kostüümide ja soovide leidlikkus, siis ma otsustas ta seda seeriat korduvalt üle pildistada.

"See projekt aitas mul mõista, kuidas keskkond, kus me kasvame, vormib ja mõjutab meie tulevikusoove. Kesk-Aafrika vabariigis kohtusin tüdrukuga, kes tahtis medõeks saada, sest tema läheduses polnud tervishoiuteenuseid. Ta tahtis aidata oma rahval terveks saada."

Tremeau rääkis ka poisist, kes tahtis piloodiks saada ja kelle soov teda üllatas. "Ta ütles, et näeb tihti, kuidas taevas lendavad lennukid. Need tõid sinna humanitaarabi ja toitu kodu kaotanud inimestele.