Põhimõtte poolest sarnaneks režissööripalk juba kasutusel olevatele kunstniku- ja kirjanikupalgale. Kava kohaselt valitaks igal aastal välja neli režissööripalga saajat, kes saavad palka kolm aastat. Ühe palga suuruseks oleks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk, lisaks veel ravi- ja pensionikindlustus. Režissööripalk annaks autorifilmide tegijale majandusliku kindlustunde ka filmivõtete vahelisel ajal.

"Meie näeme seda selles, et ta saab keskenduda filmi tegemisele ja tootmisele. Tõsi, me ei pane peale kohustust, et sul peab nende kolme aasta jooksul olema valmis tehtud stsenaarium, arendus ja tootmistoetus ja pead olema monteerimislaual sellega. Seda kohustust me tõesti ju panna ei saa ja see ei olegi eesmärk," rääkis Kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas "Aktuaalsele Kaamerale".

"Pigem on eesmärk anda ikkagi inimesele vabadus, et ta ei pea tegema kahte-kolme projekti korraga, ja ta ei pea muretsema, kust tuleb järgmine sissetulek. Filmiprotsessi lüngad on erinevate rahastustega seotud, ja vahel võib vahe ühe ja teise rahastuse vahel olla ootamatult pikk."