Eeva-Aet Jänes sündis 30. mail 1942 Tallinnas, kuid tema lapsepõlvelinnaks sai Paide, kuhu põgeneti sõja eest. Ta siirdus 1957. aastal õppima Tartu Kunstikooli, kus lõpetas maali eriala (ametliku nimega kunstipedagoogika) 1962. aastal. Töötanud kaks aastat kunstiõpetajana, järgnesid aastatel 1964–1970 õpingud Eesti Kunstiakadeemias, toonases ERKI-s monumentaalmaali erialal.

Suurema osa elust tegutses Eeva-Aet Jänes vabakutselisena. Ta võttis aktiivselt osa monumentaalmaali konkurssidest ja sai mitmeid tellimusi. Tema poolt avalikesse hoonetesse loodud suuremõõtmelise kunsti koguarv küünib veerandsaja teoseni, nende hulgas on nii freskosid, sgrafiitosid, vitraaže ja ka mosaiike.

Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad Rakvere veterinaarkeskuse freskod (1974–1975) ning Põdrangu sovhoosikeskuse peosaali sgrafiitod (1978), mõlemad tööd on ka siiani säilinud. Lisaks on tema käe all valminud Tallinna Perekonnaseisuameti freskod (1982), Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Konsistooriumi kabeli maalingud (1994), tema vitraaže saab näha ka Tallinna Jaani kirikus ja Muhu kirikus.

Eeva-Aet Jänes on oma tahvelmaalidega esinenud paljudel ülevaatenäitustel ning enam kui 30 isiknäitusel. Ta on tegutsenud ka kuraatorina, ühtlasi oli ta on Tallinna Jaani kiriku galerii ellukutsuja ja kauaaegne galerist. Ta kuulus Eesti Kunstnike Liitu ja ka Eesti Maalikunstnike Liitu.