Laupäeval avanes Malmö kaasaegse kunsti muuseumis Anu Põdra esimene isikunäitus Rootsis. Näitusel on väljas Anu Põdra teosed läbi kolme aastakümne, mis pakuvad külastajale sissevaate kunstniku loomingulisse teekonda ja näitavad, kuidas tema fookus nihkus kehaliste kogemustega tegelemisest tarbimise ja kapitalismikriitika suunas. 

2013. aastal meie seast lahkunud Anu Põdra rahvusvaheline tähelend sai hoo sisse 2017. aastal, kui Eesti Kunstimuuseumis toimus retrospektiivnäitus "Anu Põder. Haprus on vaprus". Samas rõhutas kunstniku pärandkogu juht Berit Teeäär "Vikerhommikus", et Eestis oli Põder hinnatud kunstnik juba aastakümneid varem.

"Anu Põdra teekond kunstnikuna algas 70-ndatel, juba 80-ndatel toimusid tal isikunäitused Eestis. Ta oli väga andekas modelleerija, väga andekas joonistaja. Tema teoseid osteti Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja kunstifondi kogusse tema elu ajal. Nii et suur osa teostest, mis on tänapäeval muuseumides, on ostetud tema elu ajal. Teda hinnati Eestis väga just tema omanäolisuse tõttu," rääkis ta.

Teeääre sõnutsi võib öelda, et Anu Põder oli omal ajal justkui vastuvoolu ujuja. Ta tõi välja Põdra hullumeelse fantaasia kui ka unikaalse materjalikasutuse. Üks erilisemaid materjale Põdra loomingus on roosa plast, millest on mitmed tema 80-ndatel sündinud teosed.

"See sattus tema kätte tänu tema vennale, kes oli arst. See on selline meditsiiniline materjal, millest tehti ortoose. Need jäägid sattusid venna kaudu Anu kätte, kes hakkas katsetama, kuidas seda skulptuuris kasutada," avas Teeäär.

Seda, et Põdra looming 2017. aastal nõnda lendu läks, on Teeääre arvates mitu põhjust. Esiteks tõi ta välja näituse põhjalikkuse. Samas mängis rolli ka see, et väljapaneku toimumine sattus heasse aega ehk perioodi, mil maailmas tekkis laiem huvi naiskunstnike vastu. Sellele viitab ka see, et 2022. aastal jõudsid Põdra tööd Veneetsia kunstibiennaali peanäitusele "Milk of Dreams", mille kuraator oli Cecilia Alemani. "Anu jäi silma oma unikaalsuses," usub pärandkogu juht.

Anu Põdra loomingus on viiteid nii sürrealismile kui ka popkunstile, samuti on teda 90-ndatel seostatud feminismiga.

"Ta sobitus sinna küll, aga võib-olla olid toonased noored feministid nii palju häälekamad, et Anu jäi oma vaikivas väljenduses kuidagi tagaplaanile. Reet Varblane ja Katrin Kivimäe asetasid Anu sellesse konteksti väga hästi, aga noorem feministlike kunstnike põlvkond sõitis kuidagi hästi jõuliselt üle ja rahvusvaheline publik ei nokkinud Anu nende vahelt välja."

Teeääre sõnutsi on viimase pea kümne aasta jooksul välja kujunenud teosed, mida kõik muuseumid, kes Põdra loomingut näidata planeerivad, oma publiku ette tuua tahavad. Üks neist on seebist valminud "Keeled", mida materjali hapruse tõttu ei saa enam Eesti Kunstimuuseumi kogust välja anda.

"Moderna Museeti palvel valmistasid Eesti Kunstimuuseumi konservaatori sellest teosest näitusekoopia. See on lausa imeline, peaaegu äravahetamiseni sarnane päris teosega," kirjeldas ta.

Esimest korda jõuavad aga Rootsis publiku ette Põdra joonistused. Värskelt konserveeritud teosed pärinevad kunstniku pärandkogust. "Kui kunstniku looming on piiratud, ta uusi teoseid ei loo, siis need joonistused on hästi huvitav leid," usub Teeäär ning lisas, et tulevikus plaanitakse teisedki Põdra joonistused korda teha.

Malmös avatud väljapanek liigub kevadel Stockholmi Moderna Museetisse. 2028. aasta sügisel jõuab näitus Soome Emma kunstimuuseumisse. "Mingisugust aeglustumist hetkel ei näe," rõõmustas Teeäär.