Etendub Pärt Uusbergi kooritsükkel "Eestimaa atmosfäärid" ({{commentsTotal}})

Pärt Uusberg
Pärt Uusberg Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

31. detsembril 2017 tuleb Nordea kontserdimajas esitusele Pärt Uusbergi poolt Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kirjutatud kooriteos “Eestimaa atmosfäärid”, mis koosneb laste-, nais-, mees- ja segakooritsüklitest ning neid põimivatest regilauluseadetest puhkpilliorkestrile.

Tunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, üle-eestiline neiduekoor Leelo, Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester. Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku.

Pärt Uusbergi sõnul on teos loodud võimendamaks taolist nähtust nagu seda on üle-eestilised noortekollektiivid ning on tänuavaldus selle eest, mida helilooja Eesti Koolinoorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris koges: “Laulsin ise üle kümne aasta Eesti Koolinoorte Segakooris ning mängisin mõnda aega ka Eesti Noorte Puhkpilliorkestris trompetit. Üle-eestilistes kollektiivides laulmine annab ühele noorele kogemuse ja mälestused ning ka sõbrad kogu tema ülejäänud eluks.” Uusbergi sõnul seostus tal ideega Eestimaa kaunis ja vahelduv aastaring, mille üle on põhjust olla tänulik: “Eestimaa suurim aare on Eestimaa loodus ja eesti keel ning sellest teoses saavad nad omavahel kokku – lauldakse Eestimaa loodusest eesti keeles meie maa luule meistrite poolt.”

Muusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seob tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid. Esiettekanne toimub 31. detsembril 2017 kell 18 Nordea Kontserdimajas.

“Eestimaa atmosfäärid” on üks 2015. aastal toimunud EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjatest, mis moodustavad EV100 muusika tähtsündmuste tuumiku ning ühtlasi juhatab sisse Eesti Vabariigi juubeliaasta.

Toimetaja: Sander Koit



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: