Pariis, kust Edward von Lõngus hiljuti tagasi saabus, oli Restart Reality tuuri kuues ja ühtlasi viimane sihtkoht sel aastal. Lisaks juba tuttavatele ringreisil osalevatele vanadele eestlastele, keda võib nüüd kohata Seine´i kaldal asuva kuulsa Cité de la Mode et du Design´i territooriumil, ilmusid Pariisi tänavatele ka täiesti uued teosed Lõnguse Surmatantsu-seeriast. 

(R)estart Reality koordinaator ja NOAR kunstikeskkonna üks eestvedaja Kadri Uusi sõnul on tegu kliimamuutuste teemale ja Pariisi kliimakonverentsile vihjavate taiesetega. Ühel võib näha bensiinivoolikust muru kastvat Surma ning teisel on skelett end pahaendeliste ilmastikuolude vastu varustanud mummuliste kummikute ja vihmavarjuga. Lisaks teostas kunstnik põneva hommaaži omal ajal Pariisis tegutsenud Eduard Wiiraltile, kelle absindijoojad on saanud tänapäevasema tõlgenduse.

Kümnesse Euroopa linna ilmuvate 100-aasta vanuste ajas rändavate eestlaste tegelaskujud on loodud vanade arhiivifotode põhjal. “Põnevust lisavad teated inimestelt, kes tunnevad teostelt ära oma esivanemaid,” räägib Kadri Uus. “Tänaseks on sotsiaalmeedia ja Pealnägija klipi põhjal endast märku andnud juba kaks Miina ja Ennu võimalikku järglast.”

Viljausulised eestlased Miina ja Enn otsustasid oma riigi 100. sünnipäeva tähistada Brüsselis ja viia sinna kingiks kõige mustema leiva. Nad kloppisid jahust puhtaks oma parimad, õigemini ainukesed rõivad. Miina haaras kaenlasse musta leiva, Enn pigistas pihku õnnetoova viljapea. Astutigi laudas asuvasse teleportatsioonikambrisse. Piiks, krrrrr – kogus modem tasakesi tuure. Ukse vahelt sähvis valgus ja läinud nad olidki.

Paraku hangus just sel hetkel Inglismaa vaheserver. Miina ja Enn avastasid end ühtäkki virtuaalruumis nullide ja ühtede vahel, ja mis kõige hullem – mõlema jalad oli kusagile küberruumi uitama läinud. "Tagasi enam ei telepordi, lähme jala," arvas Miina ja hammustas murelikult leiba. Enn vaatas talle pikalt otsa ja virvendas.