"Narva puhul üldiselt öeldakse hästi palju, et Narvas on ikka nii palju potentsiaali. Seda räägitakse viimased 20 aastat, aga mitte keegi ei suuda seda potentsiaali päriselt ka üles leida. Kui rääkida Kreenholmi arendajatega, siis nad ütlevad teile, et 200 000 m² on ainult n-ö muinsuskaitse all olevates hoonetes. 200 000 m² on metsik maht. Seda oleks raske arendada ka Tallinnas ja tegelikult isegi Peterburi jaoks jääb see arendusmaht ikka päris suureks," märkis Sergejev.

"Mõnikord võib ka teistsuguse funktsiooni leida. Kunst on üks selline funktsioon, mis täidab ruumi väga hästi, kui sa selle ruumi talle annad. Ja muusikafestivalid, etendused ja seda me praegu hakkamegi nägema siin," lisas ta.

Sergejevi tõi Narva linnaarhitekti tegema mitu asja. "Üks olulisemaid on kindlasti see, et ma olen siit pärit. Ma ei olnud siin käinud 10 aastat ja siis järsku avanes see võimalus koju tagasi tulla. See kodu on täiesti uus nüüd." Eks ka 10 aastat on piisavalt pikk aeg, et üht-teist on jõudnud Narvas muutuda.

"[Oli] selline tunne, et nüüd ongi õige aeg. Ma mõtlesin, et hea väljakutse, ma olen nüüd Ameerikas töötanud, olen igasugustes büroodes töötanud, võiks nüüd seda linnaarhitekti teemat ka proovida. Et sa saad mõnda asja päriselt ka ehk muuta. Teha midagi teistmoodi. Mingisugust muutust tuua sinna linna, kus sa tööle asud," nentis Sergejev.