Kadrioru kunstimuuseumis avatakse Kadrioru 300. juubelile pühendatud näitus ({{commentsTotal}})

Hilisõhtu
Hilisõhtu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reedel, 20. juulil avatakse Kadrioru kunstimuuseumis näitus "Kadriorg 300. Valitsejad, supelsaksad, kunstnikud". Kadrioru lossi- ja pargiansambli 300. aastapäeva tähistav näitus on kummardus sellele unikaalsele arhitektuuriteosele ja kultuurimälestisele.

Kadriorg on olnud lavaks tähtsatele poliitilistele sündmustele, kujundanud paljude põlvkondade esteetilisi tõekspidamisi ning omanud märkimisväärset rolli kunstis ja kirjanduses. Ühest küljest on Kadrioru loss hästi säilinud, teisest küljest aga tuleb tõdeda, et iga ajalooperiood on seda enda järgi ümber kujundanud. Näitus peegeldabki seda lossi ja pargi ajaloo kuma ning loob atmosfääri, mis aitab tunnetada Kadrioru olemust.

Kadrioru ajaloos on huvitavad ja väärtuslikud kõik kihistused – olles algselt tsaaride esindusloss, sai sellest 19. sajandil valitseja pere ja kaaskonna suvituspaik, mis kannustas kohaliku kuurortelu. 20. sajandi poliitilised murrangud tähendasid Kadrioru jaoks teekonda Vene keskvõimu sümbolist Eesti Vabariigi kultuuripärandi ühe hinnalisema mälestiseni. Nagu on kirjutanud ka Juhan Viiding: "Võõra maa kunagiste valitsejate võõrapäraselt ilus loss on siin "üksnes-majade-maal" nüüd omaks saanud."

Poliitilised, majanduslikud ja maailmavaatelised protsessid on näitusel esitatud kaudsete tunnistajate kaudu. Kaardid, ehitusjoonised, gravüürid, fotod, heli- ja videosalvestised on oma ajastu dokumendid, neile lisavad emotsiooni ja päriselus toimumise veenvust esemed, mis ei ole küll otseselt Kadrioruga seotud, kuid esindavad oma aega, annavad edasi selle hõngu ja maitset – ajaloolised kostüümid Aleksandr Vassiljevi kollektsioonist, aksessuaarid, mänguasjad, portreed jm. Seda, mida ei ole võimalik näha, saab esitada sõna kaudu – kuraatorite koostatud audiogiid toob esile mõned värvikad leheküljed Kadrioru ja sellega seotud inimeste 300-aastasest loost.

Näitusel on eksponeeritud teosed ja esemed järgnevatest kogudest: Aleksandr Vassiljevi Fond, Eesti ajaloomuuseum, Tallinna linnamuuseum, Tallinna kirjanduskeskus, SA Virumaa Muuseumid, Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Narva muuseum, Enn Kunila kollektsioon, Jaanus Idla kogu, Eesti kunstimuuseum.

Näituse kuraatorid: Aleksandra Murre ja Kerttu Männiste. Kujundajad: Liina Unt ja Katre Rohumaa.

Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist ning jääb avatuks 21. oktoobrini.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: