Kuna Eestis oma klaasitehast pole ja klaasipuhumistki õpitakse vaid ühes koolis, Olustveres, käivad meie kunstnikud maad kuulamas ja tootmisvõimalusi otsimas mujal maailmas. Nii näiteks resideerisid neli Eesti klaasikunstnikku Rootsis Smolandis, mis on ajalooliselt väga tuntud klaasipiirkond, kus nii mõnigi klaasipuhuja peab seda ametit juba üheksandat põlve, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seni peamiselt installatsioonidega esinenud Tiina Sarapu tuli tagasi iidses Rootsi klaasitehnikas valmistatud vaasikollektsiooniga Lõikusaeg. "Puhumine, mida me sel korral seal saime praktiseerida, on kiire ja spontaanne klaasivalmistamise tehnika, aga mina katsetasin graaltehnikat, mis on aeganõudvam - ühel korral puhutakse valmis graali toorikud, need jahutatakse maha, siis neile saan ma lisada graafilist kujundust, pildi või osa värvikihtidest maha söövitada, siis need uuesti aeglaselt soojendatakse üles ja järgmisel päeval võetakse ettevaatlikult piibule kuumast peast, kaetakse uue klaasikihiga, töödeldakse lõpuni ja antakse lõplik kuju neile esemetele," kirjeldas Sarapu.