Groys kirjutas raamatu olles vaene nõukogude pagulane Saksamaal, vahendas "Aktuaalne kaamera". 1988. aastal ilmunud teost peeti liiga vastuoluliseks, kuid selle väärtus ilmnes alles hiljem, pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi idee edasiarendus ning Nõukogude Liit kõikehõlmav kunstiprojekt.

Kunstiteadlane Virve Sarapik sõnas, et kõige erutavam küsimus oli see, kuidas Groys sidus stalinismi mitte kui ainult kultuurilise fenomeni, vaid ka ühiskondliku fenomeni Vene avangardkunstnike püüdlustega. "See oli täiesti vastuvõetamatu, sest Vene avangard oli positiivse märgiga nii Eestis kui ka tollases Nõukogude Liidus," kinnitas ta ja rõhutas, et stalinism oli see-eest negatiivse märgiga ja need oma taotlustes ühendada mõjus ärritavalt, ebameeldivalt ja vastuvõetamatult.