Arvustus. Sinamäe jookseb viie aasta pärast Tartu maratoni ({{commentsTotal}})

Siim Sinamäe
Siim Sinamäe Autor/allikas: Nihilist.FM

Uus raamat

Siim Sinamäe

"2000 & 1G-d" 

Noore inimese esimest luulekogu arvustada on minu arust nagu saata aastane laps missivõistlusele ja lasta tal seal siis žürii ees piruette teha ning otsustada tema üle Heidi Klumi standardiga. Esiteks, mis on luule arvustamise mõte? Luulet ei osteta, see pole kommertstoode nigu kokaraamat. Et arvustused on meil Eestis suures ulatuses tegelikult tellitud tootetutvustused, sellest ei viitsi isegi ketrama hakata. Üks asi on tutvustada ja analüüsida kellegi luulet võõrastele, teine asi on autori ees ta laps pulkadeks lahti võtta. Kas luuletaja peaks siis kuulama arvustusi, nii positiivseid kui negatiivseid? Luule on üldiselt õrnem ja subjektiivsem kui romaanid ja novellid, päris sama malakaga ei saa mõlemile panna. Siim tahtis, et ma arvustaksin. Oleks see mõni teine luuletaja, siis küsinuks „miks sa endale nii teed?“ Aga ma tean, et Siim vajab valu. Ta luule pole rõõmu, vaid valu produkt. Järjest kangemat valudoosi vajab see poiss: algul elab läbi, siis paneb elamuse kirja, siis laseb kirjutatut taguda ja ma ei teagi, mis järgmine level oleks. Kriitiku füüsiline ründamine, rüselus umbtänavas asuva maja hoovis, hall kass telliskivist laotud sammaldunud aiapostilt kükitades vahtimas. Siis sellest uus luuletus.

Tegu on hästi maise luulega, sisuks murtud südamed ja paneelmajad, narkots ja muud sellised valu raamivad füüsilised objektid. Kõige keskel siis Sinamäe, kadunud ja haavatud, luuletused täis otsimist ja kaotuste üleslugemist. Midagi positiivset ta luulest ei õhku, meenutab natuke meessoost Tasujat ja sarnases vanuseetapis noori. No vähemalt pole Ehin! Laias laastus, kommertsi mõttes pole masendavatel luuletustel turgu, kuna neid ei anna levitada. Sellised luuletused levivad pigem sarnaste inimeste vahel, kuskil trööstitute neiude vahel. Ja kuna see masendus läheb üle, siis selline luule aegub kähku. Selles luules pole elujõudu, ainult enne surma vilisev hingamine. Keegi ei taha otseselt olla masenduses ja seda endale lasta meelde tuletada. Peale masohhistide. Mul on raske uskuda, et Sinamäe küll sarnase luulekogu kunagi veel välja annab, pigem kasvab ta siiski suuremaks ja areneb. Jumala okei, et esimene kogu on selline. Vastuvõetamatu oleks olukord siis, kui ka teine ja kolmas sarnased tulevad. Siin saab hoiatavaks näiteks tuua Tasuja, kes on loominguliselt ja seega vaimselt ühte väravasse mängima jäänud: värske loomingu puhul on oluline uue tahu leidmine ja selle edasiandmine, areng. Sinamäe puhul tuleks teine kogu seda ägedam, sest siis oleks paista tema loomnguline kasv.

Tehniliselt oleksin käskinud tal enteriklahv rahule jätta. Kujundeid on häid küll, vahel on mõni lääge, aga enamasti ikka teravmeelsed. Aga see pole luulekogu juures oluline. Luulel on minu jaoks mingi kõrgem funktsioon: mis siis, et ma ise ei saa luulest eriti aru, seda ei loe ja seda välja ei otsi. Ise kirjutan seda küll... Aga mitte oma uuest luulekogust „Nemad ehivad sind“ ei tahtnud ma rääkida. Luule peaks oma õiges vormis (jah, luulel on õige vorm ja on väärastunud vorm) inimesi puudutama. Isegi paberile pandud sõnad on nii tugevad ja elujõulised, et ulatuvad lugejani aasta, dekaad ja sajand hiljem. Loed ja mõtled, et luuletajat ennast pole ju füüsiliselt juures, aga tema seatud sõnad tekitasid tunde, nagu ta katsus sind just sealt, kust tuleb katsuda. Luule on ebaloomulik, elitaarse preesterklassi oskus. Oskus luuletusi mõista teeb sinust ka luuletaja, isegi kui sa ei oska kirjutada. See tähendab, et sul on hinges mingi salajane meel, mis midagi ebaratsionaalsel tasandil mõistab. Vahet pole, kas oskad seda kirjutada või lugeda, pole oluline, kumb sa selles suhtluses oled. Puudutaja või puudutatav.

Sinamäe kogu nimeks on „2000 & 1G-d“. Tallinna elu muudab inimese vist inimvareks, mulle linnatemaatika ei meeldi ja see justkui teeb loovast inimesest copywriter'i. Igasugune paneelmaja aknal kell kaks öösel suitsu tegemine on pask tegelt, mingi eide järgi nutmine on pask, spiid on pask, enda elu pealetegemine on pask. Ma tean, et Siim ei jää selliseks, nagu ta kogus kõike kujutanud on. Mõni inimene jääb endasse kinni, aru saamata, kes või miks ta on. Sinamäe jookseb raudselt viie aasta pärast Tartu maratoni ja kirjutab Siberist reisikirju. Ja kuidas kuskil Saaremaa jaanitulel vallavanema naisega kadakamarju sõi, armastuse leidis ja naerdes üksi hiljem koju läks. Süda kerge, et ei teinud sellest luuletust.

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.