Anette Janson kinnitas, et on kogu elu elanud Maardu külje all ning käinud seal ka koolis. Samuti selgitas ta, et sügislaat, millest film "Prazdnik" räägib, on väga kultuurikirev üritus. "Erinevad esinejad tulevad sinna, müüjaid tuleb nii üle Eesti kui ka välismaalt, aga peab tulema ise kohale, et see elamus kätte saada," sõnas ta.

"Tuleb selgitada, et režissöör filmis dokumentaalfilmi mõned aastad tagasi, kui Maardu linnapeaks oli Georgi Bõstrov, enam ma ei ole tähele pannud, et sügislaadal toimuks missivõistlus," ütles ta ja tõdes, et "Prazdniku" fookuses on aga just missivõistlused ning nendeks ettevalmistumine. "Sellega näidatakse, kui suur vaeva sinna pannakse, et publikule võimalikut suurt show'd teha."

"Maardu elanikkonnast enamuse moodustavad vene keelt kõnelevad inimesed," mainis Janson ja lisas, et seal on alla 20% eesti keelt kõnelevaid inimesi. "Maardus jalutades ja poes käies kuuled enamasti vene keelt, aga eesti keelega saab seal ka väga hästi hakkama."

Seejures kinnitas Anette Janson, et Maardus elatakse täiesti tavalist väikelinnaelu. "Kui kohapeal tööd ei ole, otsitakse kaugemalt," mainis ta, lisades, et tööd pakuvad näiteks kohalikud koolid ja lasteaiad, samuti on lähedal Muuga sadam, kus kindlasti paljud tööl käivad. "Maardu maffia jutud jäävad pigem 1990. aastatesse või 2000. aastate algusesse, praegu on Maardu täiesti turvaline linn, kus elada."