Väljapanek on selle poolest eriline, et kunstnik naaseb paika, kust 1957. aastal sai alguse tema teekond Tartu Kunstikooli õpilasena. Nimelt asus just sellessamas 18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlikus härrastemajas muusika- ja kunstikooli poiste ühiselamu. Sellele eluperioodile pööratakse näitusel ka eraldi tähelepanu: külastaja saab aimu tollasest miljööst ja väljas on valik õpinguaegseid teoseid, mis näitustele jõuavad harva. 

Näituse kuraatori Joanna Hoffmanni sõnul on koostöö Tiit Pääsukesega olnud väga põnev: "Vaatasime koos läbi kastide viisi arhiivmaterjali: fotosid, trükiseid, kirju ja dokumente. Mul pole vist kunagi nii huvitav olnud. Pääsuke on imetlusväärne kunstnik ja inimene, kellega koos töötada on suur rõõm ja au."

Näituse pealkiri "Nostalgiata" peidab endas kunstniku eneseirooniat, sest raske on ette kujutada midagi nostalgilisemat kui retrospektiivnäitus noorpõlvekodus. See kriipiv vastuolu toob selgelt esile Pääsukese enda soovi vältida suurutsemist, dramaatilisust ja enesekiitust. Las maalid räägivad iseenda eest ning las asukoht ja aeg annavad aimu tundeskaala avarusest, mida see näitus võiks endas kanda.

Näitusega kaasneb mahukas eesti- ja ingliskeelne trükis, millest võib leida mitmekülgse valiku tekste, hulgaliselt fotosid ning laia valiku Pääsukese teoste reproduktsioone. Raamatus on kunstiteadlase Tamara Luugi analüüsiv artikkel ja maalikunstnik Tõnis Saadoja mõtisklus Pääsukesest kui õpetajast ja eeskujust. Lisaks sisaldab kataloog põhjalikku intervjuud, kunstniku autobiograafiat, Joanna Hoffmanni kuraatoriteksti ning eluloolisi lisasid. Raamatu on kujundanud Valter Jakovski, tekstid tõlkinud Peeter Talvistu ning keeletoimetuse teinud Anti Saar ja Richard Adang.

Tiit Pääsukese retrospektiivnäitus "Nostalgiata" jääb avatuks 25. aprillini 2021. Koroonakriisi tõttu avamist ei toimu, ent vastavalt olukorrale anname endast parima, et saaksid toimuda tuurid ja kohtumised nii kunstniku kui ka kuraatoriga.