Filmi peategelaseks on Jaan "Luulur" Malin, kelle kunstivorm, häälutamine – mõiste, mille tõi kasutusele Ilmar Laaban – on seotud dadaismi ja sürrealismiga. Malin mõtiskleb oma monoloogis isa, kunstnik Ilmar Malini, ning luuletaja Ilmar Laabani mõju üle, uurides nendega seotud ootusi ja pingeid.

Filmis on vaatluse all Luuluri elulugu, tema esinemised rahvusvahelistel eksperimentaalsetel luuleüritustel ning tuntud autorite intervjuud, mis arutlevad "tähendusetu" kunsti üle. Seda teemat peegeldab ka Malini väljamõeldud keeles kirjutatud romaan "Maa ja ilm".

Kelomees uurib oma filmis, kuidas Luulur läheb oma eeskujudest kaugemale, luues dialooge teiste kunstnike, nagu Roomet Jakapi, Ivi Rausi ja Tobias Kunzega. "Hullunud Tartu" festivali kureerimine ja häälutamise praktika avavad eesti sürrealismi ning Luuluri väljendusrikka loomingu, mis paneb küsima: kas kunst peab alati omama selget tähendust?

Jaan Malin loodab, et värske film toob häälutusega seotud üritustele rohkem rahvast juurde, rõhutades, et kuigi vahepeal oli publikut vähem, siis nüüd on juba saalis inimesi rohkem kui esinejaid. "Tegemisi mul selles valdkonnas jätkub ja mul on paar aastat juba olnud väga hea meel ka sellest, et olen leidnud mitmeid nii-öelda aatekaaslasi, kellega koos bändi teha," kinnitas ta "Aktuaalsele kaamerale" ja mainis, et viimasel ajal on ta rõhk läinud häälutuse kõrvalt veidi ka kujutava kunsti poole.

Filmi stsenarist ja režissöör on Raivo Kelomees, operaatorid Jako Krull, Aldo Luud, Raivo Kelomees, Aleksandr Heifets ja Rihhard Krüüner, muusika on filmile loonud Rooluulend, monteerija Elina Kengsepp, helirežissöör Horret Kuus, pildi järeltöötluse on teinud Märten Vaher ning plakati Marko Kekishev. Filmi produtsent on Anneli Ahven, filmi on tootnud Kopli Kinokompanii ja Karm Film. Filmi väljatoomist toetas Eesti Kultuurkapital.