Aastaraamatu sissejuhatavas osas kirjutab Alessandro Settimo tõlkija ja puugi võrdlusest. Lisaks käsitletakse vestlusringides läti ja hispaaniakeelse kirjanduse tõlkimist ning selle vahendamise hetkeseisu Eestis.

Artiklites annavad Maria-Kristiina ja Rebekka Lotman ülevaate eesti luule riimikasutusest. Anu Põldsam kirjutab kirjanik Šmuel Josef Agnonist ja tema eripärasest heebrea keelest, Märt Väljataga käsitleb Georg Meri tegevust diplomaadi, vangistatu ja Shakespeare'i tõlkijana.

Ilona Martson kirjeldab "Magusa Darusja" tõlkimist ning murdelise keele edasiandmisega seotud valikuid. Liisi Rünkla vaatleb vaikse vastupanu teemat Ingeborg Bachmanni ja J. A. Bakeri loomingu kaudu. Siiri Kolka kirjutab László Krasznahorkai teoste tõlkimisest.

Aastaraamatus käsitletakse ka eesti huumori tõlkimist vene keelde, Aleksandrs Grīnsi "Hingetuisu" tõlkimist, tõlkijate tööga seotud tasusid ning tõlkijate seas korraldatud küsitluse tulemusi. Maria Veske kirjeldab Alice Zeniteri "Kaotamise kunsti" tõlkimisel tekkinud keelelisi probleeme ning Veiko Vaikmaa vaatleb eesti kirjanduse vastuvõttu Hispaanias.

Lisaks uurib Maarja Siiner, kas mehed ja naised tõlgivad erinevalt, ning Märt Väljataga käsitleb Petrarca luule tõlkimisega seotud värsitehnilisi küsimusi. Kristiina Ross ja Leena Tomasberg vestlevad Rousseau "Pihtimuste" tõlkimisest ja toimetamisest. Anne Lange kirjutab Dylan Thomase luuletuse "Do not go gentle into that good night" riimi- ja meetrumieksperimendist.

Aastaraamatus leidub ka üleskutse arvutimängude eesti keelde tõlkimiseks ning Mirt Vissaku arvustus kevadel ilmunud "Tõlketeaduse käsiraamatule". Eraldi rubriigis tuuakse ära Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhindade nominendid ning mainitakse teisi tõlkevaldkonna auhindu.

"Tõlkija Hääl XIV" on koostanud Heli Allik, toimetanud Katrin Hallas ja kujundanud Katrin Kaev.