"Aktuaalne kaamera" uuris, mida vastne kultuuriminister pikka aega Reformierakonna halduses olnud valdkonnas muuta võiks ja saaks.

Kultuurivaldkond on koalitsioonileppes natuke igavavõitu. Seal on märksõnad "jätkame", "teeme valmis asjad, mis nagunii peaksid nelja aasta jooksul valmis saama"? Kas ei ole kultuurivaldkonnas asju, mis vajaksid muutmist?

Osad asjad, mis tegelikult seonduvad kultuurivaldkonnaga, ei ole kirjeldatud kultuuri ja spordi peatüki all, näiteks kaks väga olulist muutust, millest on pikka aega räägitud. Üks nendest on laste ja noorte huvihariduse kättesaadavus ja selle jaoks eraldatavad vahendid. Teine väga oluline asi on maksureform - kui tööandja teeb oma töötaja huvides tervisekulutusi, siis sellelt enam ei nõuta täiendavaid makse ja ka seal on kindlasti pikad, põhjalikud ja sujuvad vaidlused ees.

Kultuuriministri koht on olnud väga pikalt Reformierakonna käes. Kas Teilt kui sotsiaaldemokraatide esindajalt tulevad mingid maailmavaatelised erinevused?

Kindlasti on mingeid põhimõtteid, näiteks ka need konkreetsed kaks asja, millest enne rääkisin. Need muutused on olnud eelkõige sotsiaaldemokraatide vedada. Kindlasti on minu maailmavaade nendest erinev. Kui me räägime kas või sellest, milline peaks olema kultuuriministri roll kultuurielu korraldamisel, siis võib-olla minu jaoks on veidi olulisem see, et kultuur oleks kõigile kättesaadav ja et kõigil oleks võimalik ise osaleda kultuuri loomisel.

Kultuuri valdkonnas on paraku väikesed palgad. Need on nüüd küll iga aasta tõusnud, kuid see on täiesti reaalne, et kõrgharitud muuseumitöötajal on 600-eurone brutopalk. Kas selles valdkonnas oleks võimalik midagi drastilist ära teha?

Ma arvan, et peame seda tegema. Kui vaatame kultuuritöötajate palkasid, /.../ näiteks teatris on kokku lepitud, et kõrgharidusega töötaja palk on 730 eurot - need on need inimesed, kes loovad meie tippkultuuri, siis see on kindlasti üks väga suur teema, mis selles valdkonnas ees seisab.

Kultuuriministeeriumi kohta on viidatud, et see on väga teatrikeskne ja Teie olete ka teatritaustaga inimene. Kas on oht, et see trend jätkub?

Oht on alati olemas, aga üks neid põhjuseid, miks mulle tundus, et võiksin selle positisooni vastu võtta, oli ka see, et pärast kaheksat aastat riigikogus ma usun, et mul on mõningane distants selle valdkonnaga tekkinud.

Eesti inimesed on teatriinimesed ja sellest tulenevalt on teatril suur osakaal kogu pildis. Kuid mina püüaks küll anda endast parima, et ühelgi valdkonnal ei tekiks seda tunnet, et nad on kuidagi võrreldes teistega jäänud taharitta.

Pikemat usutlust kultuuriministriga saab kuulata ja vaadata kell 21.35 ETV2-s algavas saates "Plekktrumm".