Kas Tiit Ojasoo taandumine võib tähendada NO99 lõppu, nagu on täna juba väljendutud?

Võib tähendada, aga ilmtingimata ei peaks. Teatrijuhi kohalt taandumisega võttis Ojasoo vastutuse eetilises plaanis, kuid ei minetanud ju oma lavastajaoskusi, ideid ega ka pedagoogipanust, mille kaudu on Eesti teatriellu jõudnud kursusetäis noori teatraale.

Kuna NO99 on algusest peale manifesteerinud vajadust ja valmisolekut luua iga lavastust nagu viimast, siis võivad nad loomulikult teha ka teatri lõpetamisest lavastuse. Teades Ene-Liis Semperit, Tiit Ojasood, Eero Epnerit ja kogu ülejäänud meeskonda aga sihikindlate loojatena, usun miskipärast nende lubadusse lõpetada teater alles siis, kui NO00ni jõutakse. Teatri loominguline tuumik koos lavastaja Ojasooga ei kao ju kuhugi, iseasi, kui see pole just nende ühine otsus.

Mida tähendaks NO99 kadumine Eesti teatripildis?

Kui NO99 2005. aastal oma esimese lavastusega välja tuli, siis ei võetud neid mäletatavasti vastu just üksmeelsete ovatsioonidega. Mängida end üheteist aastaga meie kultuuripildis asendamatuks näitab ühelt poolt ühe teatri suurt loomingulist potentsiaali, mis ei kao ju üleöö kuhugi. Samal ajal näitab see ka võimet vajadusel taas nullist alustada.

Nii nagu NO99 maine ja slepp on saatnud Semperi ja Ojasoo tegemisi ka külalistena mõne teise teatri egiidi all tegutsedes, siis küllap jääks see nõnda ka edaspidi.

Isiklikult arvan, et tugev teater ei kao ka ühe juhi lahkumisel, mis on sinu seisukoht? Ja mis võiks edasi juhtuda lavastaja Tiit Ojasooga?

Arvan sama, pealegi, nagu ennegi öeldud, ei tähenda praegused sündmused ju Ojasoo tegevuse lõppu lavastajana, seda ka teatris NO99. Muide, vähe küll, aga siiski on Ojasoo laval ka näitlejana üles astunud. Teatriajalugu teab rohkeid näiteid väga põnevatest restartidest. Aga esialgu usun küll, et ei NO99 ega ka lavastaja Ojasooga juhtu lähiajal midagi sellist, mis nad Eesti teatripildist minema ja unustusse pühiks.