Küttepuukoorem paadikail pole midagi omapärast, sest just puuküttel künnab laineid aurupaat Kallis Mari, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aurupaat, mis on olnud pool sajandit tegevuses, sõidab küttepuudega ja ainuüksi juba mootor laevas sees on vaatamisväärsus," ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn.

Tänane reis oli esimene, mille Kallis Mari peale hooldusremonti tegi. Selgus, et katlale on rammu lisandunud ja paat liugleb üle lainete libedamalt kui mullu, kapten sai hoogsalt rooliratast keerata ja sõit mööda Haapsalu rannikut möödus märkamatult kiiresti.

Aga Kallis Mari ei olnud tänase päeva ainus staar. Koostöös Rannarootsi muuseumiga oli välja toodud ka Ruhnu jaala.

"Näoga mere poole. Tegelikult merekultuuriaastal me tahame ju väärtustada oma ainulaadseid aluseid ja ma arvan, et selline koostöö kindlasti on väga edasiviiv," ütles Anton Pärn.

Kui jätta kõrvale laevas olevad päästevestid, siis just nii nägi välja 19. sajandi lõpul sadamasse saabunud hülgeküttide alus. Jaalasid kasutati Eestis Esimese maailmasõja alguseni. Seda aga ühe erandiga.

"Ruhnlased kasutasid seda laevatüüpi kõige kauem ja Ruhnus säilis jaala paaditüüp kuni 1930. aastate alguseni," rääkis Rannarootsi muuseumi kuraator Jorma Friberg.

Muuseumide merehooaja avamisest said aga osa ka kõige väiksemad, kes veel merele minna ei soovinud. Nendele tutvustas Rannarootsi muuseumi parklas oma tegemisi päästeamet.