Arvustus. Bonobo chill-out aardelaegas ({{commentsTotal}})

Bonobo
Bonobo Autor/allikas: Facebook

Uus plaat
Bonobo
"Migration" (Ninja Tune)
8/10

Ükski plaadifirma Ninja Tune artist pole küll kunagi minu suuremate lemmikute hulka kuulunud, kuid uute ideede ja vaatenurkade otsinguil olen siiski alati püüdnud end selle leibeli väljaannetega esimesel võimalusel kurssi viia. Ehk siis – eelpool öeldust hoolimata – usaldan Ninja Tune'i igati kui uute trendide loojat ja suunanäitajat. Viimase kahe dekaadi üks silmapaistvamaid elektronmuusika suurkujusid Simon Green on aga ses osas mõningane erand. Ta on käinud oma rada, laskmata end viimaste moevoolude poolt liigselt juhtida ja kuigi ta muusika kõlab leibelile väga iseloomulikult, jääb see pea alati Bonobona äratuntavaks. Tema lummavate maailmade parimaks näiteks on 2010. aastal ilmunud eepiline "Black Sands", mis sikutas downtempo kui omaette žanri kadunud asjade ookeanist tagasi kaldale päikese kätte kuivama ja olgu siinkohal juba etteruttavalt öeldud, et ega tänavune "Migration" sellele oluliselt alla jää.

Kunagi UKst üle lombi New Yorki karanud britt Simon kolis hiljuti parema loomingulise vibra otsinguil Los Angelesse, sattudes uue kodu otsinguil pooljuhuslikult sama künka peale, kuhu varem oli maandunud teinegi sarnase saatusega britt – Jon Hopkins. Album sündiski suuresti nende omavahelisest suhtlusest ja ideede vahetusest ning räägib uude kohta sisseelamise valudest ja võludest. Olulisim roll on siinjuures mängida keskkonnal – linna ümbritseb ebaharilik poolkõrbeline ja kaljuderohke maastik. Eriti tõsiselt on Simonit lummanud Surmaoru (Death Valley) tavatu, lausa ebamaine ilu, mistõttu ta püüab igal võimalusel linnast välja saada. Albumi luupiva põhjaga avalugu üritabki kohalikku loodust n-ö linnulennult haarata ja tänu Jon Hopkinsi klaverimängule õnnestub see ka suurpäraselt. Tulemuseks midagi heliriba sarnast, mis võiks sündida ka siis, kui Cinematic Orchestra ja Peter Broderick koos linnuvaatlusretkele läheks. Kogu albumit tulekski ehk selles võtmes jälgida – justkui järjekordset BBC dokumentaali meie oma planeedil toimuvast, mis lähemalt uurides tundub sageli uskumatu ja tulnukalik.

Mõnevõrra üllatuslikult on "Migrationi" parimad palad tehtud kahasse vokaalartistidega. Kosmilise ja õrna folk-soul-ballaadi laulab surematuks Rhye, täpselt sama teeb Nicole Miglis loos "Surface". Maisemate spirituaalide eest hoolitseb afrosugemete ja matsaka biidiga varustatud deep house'i träkk "Bambro Koyo Ganda", kus häält tegemas Innov Gnawa. Kõige selle vahele on lükitud hulk suurepäraseid instrumentaalpärleid, mis sobituvad tervikusse nagu valatult. Neid ükshaaval välja õngitsedes jäid mu sõelale koheselt pidama maagiline mutantbluus "Grains" ja baleaariline, kuid sünge alatooniga "Second Sun". Lugematute chill-out plaatide koostajate jaoks on selle albumi näol tegemist küll absoluutse aardelaekaga ja ilmselt ei ilmu nüüd tükk aega ühtegi kogumikku ilma Bonobo lugudeta.

Ülejäänud plaadist kahvatumaks jääb seekord Nick Murphy panus, kelle esituses kõlav kergemakaaluline klubikommertslik "No Reason" tuleb justkui suurema pingutusega. Tema hääl ei ole kuidagi võrreldav ülejäänud lauljate nüansirikka ja õrna esitusega ning ega Bonobo enda üsna sirgjooneline instrumentaalpõhi ka siin väga kaasa aita. Album libisebki siinkohal korraks fookusest välja ja hakkab pisut lohisema, mistõttu senine maagiline õhustik hajub.

Kokkuvõttes kõlab aga tänavune Bonobo jälle värskelt, lüües üksteise järel lauale kõik need kaardid, mille kasutamise poolest see suur lugude jutustaja nii hinnatud on. Tõsi, algselt plaadi nime "Migration" lugenuna, lootsin ma leida siit märksa teravamaid ja päevakajalisemaid noote, võib-olla midagi, mis ajaks segadusse, tekitaks poleemikat. Aga see olekski olnud ehk liiga läbinähtav tee, kuivõrd igasugune migratsiooniteema kipub praegusel hetkel inimesi kahetsusväärselt kiiresti vahule kloppima. Albumi n-ö "omaks" kuulanuna, arvan, et on väga tore, et see nii ei läinud. Aitab pingetest küll, aeg lahti lasta ja oma teekonda märkama hakata. Bonobo seltsis on see jälle võimalik.  

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: