Taavi Kerikmäe tõi "Koolonis" välja, et ta ei ole isegi tihti päris kindel, kas ta mõistab päris täpselt seda, mida teeb. "Ma ei ole üldse kindel, kas keegi üldse võib lõpuni mõista teise inimese loomingulist tegevust," selgitas ta ja ütles, et järjest vähem muretseb ta selle pärast, et tema tegevus on justkui marginaalne.

Muusikaga tegeleva inimese juures on Kerikmäe arvates empaatia väga oluline. "Mind ennast huvitab rohkem looming, mis toimib teatava filtrina, aga ma arvan, et filtreerimiseks peab pidevalt arendama endas laiema taju tundlikkust," sõnas ta ja lisas, et see on äärmiselt oluline professionaalne oskus. "Fenomenina huvitavad mind iseenesest ka need tüübid, kes tegelevad kusagil kaevikus viiskümmend aastat enda pisikese asjaga."

"Ei ole olemas ühesugust heli või vähemalt see erisuguse tajumine tuleneb meie ebastabiilsusest, meie keha ja meel on dünaamilised," ütles Kerikmäe ja selgitas, et heli mõjutab inimest väga dünaamilist. "Ta tegeleb meiega ja meie tegeleme temaga," sõnas ta.

Kerikmäe tõdes, et tema isiklik probleem on viimastel aegadel see, et ta ei ole sündinud koos internetiga. "Ma olen elanud tükk aega ilma internetita ja hiljem kultuuriloos tagasi vaadates hakatakse seda murrangut tugeva punase joonega tähistama," sõnas ta ja lisas, et ta siiani kohaneb selle uue keskkonnaga. "Internet internetiks, aga see, milliseid muutuseid toob see kaasa kultuurisfäärile, uuendused käivad tihti nii kiiresti, et ma ei jõua lihtsalt jälgida."

"Me endiselt trükime oma kollektiividega plakateid ja paneme neid üles, kuigi ilmselgelt see ei mõjuta enam kedagi," nentis Kerikmäe ja lisas, et talle on siiski paber oluline ja see, et plakat on riputatud kuhugi avalikku ruumi. "Sellest küljest olen ma pisut vanamoeline."

Küsimused: Erni Kask
Kaamera, montaaž: Anna Aurelia Minev (ERR)
Täname: An.Noormets
Salvestatud Tallinnas, talvel 2017