Kui ERMi uut hoonet ehitati, käis elav arutelu selle üle, kes ja kui palju tulevikus muuseumi tegevusteks raha peab andma. Praegu on ERMi kuludereal 7,3 miljonit eurot. Sellest umbes 3,3 miljonit teenib muuseum Tõnis Lukase sõnul ise ning ligi neli miljonit annab juurde riik. Tõnis Lukase hinnangul võiks riigi toetus tänasega võrreldes kasvada kuni 20 protsenti.

"Ma ei tea, kuidas riigieelarve järgmistel aastatel lõplikul planeeritud on, aga praeguses eelarvestrateegias on ERMi majanduskulud ja personalikulud enam-vähem samas mastaabis, mis need olid uude majja kolimise hetkel, kuigi maja on nüüd palju suurem ja ülesandeid rohkem," ütles Lukas.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits tõdes, et riik on teinud ERMi uue hoone ehitamisel suure investeeringu. Nüüd tuleb teised järele aidata.

"On muuseume, kus museaalide hoiutingimused ootavad juba aastaid parandamist. Nüüd, kui on ERMi hoones tagatud tingimused maailmatasemel muuseumitegevuseks, oleks teiste suhtes ebaõiglane planeerida kõik järgnevad toetused ERMile," rääkis Sits.

Üks konkreetne asi, mille jaoks ERM riigilt tuge ootab, on muuseumi väliala arendamine. Tänavu suveks plaanitud käsitöökojad tuleb ehitada järgmisel aastal. Ning Lukase sõnul kuluks mõnisada tuhat eurot lisatoetust marjaks ära.

Tarvi Sits aga ei arva, et selle arvelt võiks mõne teise muuseumi hoidlad korrastamata jätta. "ERMi ümbrus on juba praegugi korras."

Teine oluline arutelukoht on muuseumitöötajate palgad. Tarvi Sits ütles, et riik on kõigile muuseumidele ja sealhulgas ERMile appi tulnud ning tõstnud kultuuritöötajate miinimumpalka. Samas usub Tõnis Lukas, et esiteks vajab muuseum tänasest rohkem töötajaid, kuna maja on suurem ja tegevusi rohkem. Teiseks tahaks ta tõsta mitte ainult miinimumpalka, vaid muuseumitöötajate palgataset üldse.

Tarvi Sits aga arvas, et muuseum peab oma eelarvet vaatama kriitiliselt ja mõtlema, mida neil on tarvis ja mida mitte. Ühtlasi tuletas ta meelde muuseumi otsust pidada ise oma kööki.