Belgia publikule pakutakse kolme mahukat ülevaatuskava, nukufilminäitust ja Mattias Mälki fantaasiafilmi "Maasikaõgijad" maailmaesilinastust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Brüsseli animafestivalile esitati tänavu üle 1600 filmi. Programmi valiti 325. Neist ligi 50 on Eesti autorite looming. "Eesti animatsiooni teeb eriliseks absurdsuse tunnetus, mida filmides sageli kohtab. Eesti autorid on väga vabad, nad loovad animatsioonis oma universumi," ütles Brüsseli animafestivali juht Doris Cleven.

Et häid tegijaid on palju, oli raske otsustada, kelle filmid Brüsselisse saata, ütles progremmi koostanud Mari-Liis Rebane. Persoonafookus on Priit ja Olga Pärnal, aga esindatud on mitu põlvkonda Eesti autoreid. Nädalavahetusel jõudis esmakordselt ekraanile Mattias Mälki fantaasiafilm "Maasikaõgijad".

"Otsustasime panna kokku kolm retrospektiivprogrammi, mis keskenduvad iseloomult Eesti trikoloori värvidele, aga jaotuvad teemadeks, mis poliitiline ühiskonnakriitiline, suhtepsühholoogiline ja abstraktne-utoopiline-fantaasiarohke," selgitas Rebane.

Selleks, et Eesti animatsiooni kümne päeva vältel Brüsselis näidata, hakati valmistuma poolteist aastat tagasi. Festivali juht toodi Eestisse ja viidi ringkäigule kunstiakadeemiasse ja filmistuudiotesse.

"Kui käisin nukufilmis, võlus mind stuudio vitaalsus, sealne hullus ja loomingulisus. Nägin neid toredaid nukukaste ja mõtlesin, et peame neid näitame Brüsselis," lausus Cleven.

Nii jõudiski Euroopa vanima nukufilmi stuudio rändnäitus Brüsselisse. Digiajastul pakub see publikule üsna ainulaadse võimaluse lähemalt tutvuda animategelastega, kes ei koosne mitte bittidest ja baitidest vaid penoplasti ja plastiliinist.

"Tänu EV 100 on festivalid üle maailma avastanud, et meil on selline ressurss olemas. Siit Belgiast reisib see näitus edasi Portugali ja sealt ilmselt Hiroshimasse," ütles Nukufilmi juhatuse liige Andres Mänd.