Brüssel täitub algaval festivalil "Anima" Eesti filmitegijatega ({{commentsTotal}})

Mattias Mälki
Mattias Mälki "Maasikaõgijad" Autor/allikas: Kaader filmist

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistatakse suurejoonelise fookusega ka rahvusvahelisel animatsioonfilmide festivalil "Anima" Brüsselis, kus kõrgelt hinnatud eesti animafilmikunst on mahuka programmiga esile tõstetud.

Mitmekesises fookusprogrammis on nii uuemaid kui vanemaid eesti animatsioone - persoonafookus on Priit ja Olga Pärnal, kelle loomingust on võimalik näha ka kaht eriprogrammi. Priit ja Olga Pärn on õppejõuks ja mootoriks Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas, kelle tudengite filmidega võib tutvuda "Futuranima" nimelises programmisektsioonis, kus just Eesti Kunstiakadeemia animaõpe on erilise tähelepanu all.

Rahvusvahelise animafestivali publik saab osa Eesti animatsiooni teemaprogrammist Estonian Dreams, mis jaguneb kolmeks alaprogrammist ja annab kokkuvõtlikult "Anima" festivali publikule ülevaate nii eestlaste huumorist, mässuvaimust, aga ka õrnemast küljest.

Programmis linastuvate filmide seas on ka teosed režissööridelt üle generatsioonide - Elbert Tuganovilt ja Eino Parsilt, maestro Rein Raamatult, Priit Pärnalt, Mati Kütilt, Kalju Kivilt, Rao Heidmetsalt, Riho Undilt, Ülo Pikkovilt, Priit Tenderilt, Kristjan Holmilt, Chintis Lundgren, Sander Joon jt, kellest mitmed on kutsutud ka Brüsselisse oma filme tutvustama. Väiksemad vaatajad saavad osa Eesti lasteprogrammist. Üks suurejoonelisem osa eriprogrammist on ka Euroopa ühe vanima nukufilmi stuudio Nukufilmi rändnäitus.

Eesti fookus avatakse 10. veebruaril, mil toimub Joonisfilmi stuudio Mattias Mälki uue lühifilmi  "Maasikaõgijad" maailma esilinastus. "Maasikaõgijad" on fantaasiafilm kahest maasikakasvatajast, kelle põllu hävitavad aplad teod. Paar üritab linnas uut elu alustada, aga kui naine jääb lapseootele, siis kahtlustab paranoiline mees, et ka selle taga on teod.
 

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: